Kuhu jõuab üle jäänud toit toidupoest või restoranist?

Ministeeriumide tasemel on paika pandud toidujäätmete hierarhia ja selle eesmärk on ülev - luua olukord, kus toidu ülejääke üldse ei tekiks. Kuidas me sel tee liigume? Kas ja millal muutub see ülev idee ka reaalsuseks?

Kolm aastat tagasi tegi SEI Tallinn uuringu, millest selgus, et Eestis tekib aastas 167 000 tonni toidujäätmeid ja neist poole ehk 84 000 tonni moodustab toidukadu ehk raisku läinud toit. Kõige enam toitu – lausa 70% – visatakse ära kodumajapidamistes, kõige vähem toidutööstuses. Kuna toit on valdkond, mida annab reguleerida seaduste ja keeldude-käskudega, otsivad riik ja laiemalt kogu Euroopa Liit, kuidas kodust toidu mahakannet vähendada. Euroopa eeskujud on seejuures vajalikud ja tähtsad.

Kes meie toiduettevõtetest tahab Põhjamaadega asju ajada, see ilma raiskamise vähendamiseta enam ei saagi. Meie jaekettidele on Inglismaal hea eeskuju kindlasti näiteks Tesco, kes juba aastaid on oma selliseid toiduga seotud numbreid välja öelnud ja toidukao vähendamise nimel kõvasti pingutanud. Siinseid restoraniinimesi võib ahhetama panna Londonis tegutsev Douglas McMaster, kes oma Silo restoranis on kaotanud kõik prügikastid – mitte midagi ei lähe raisku, ei visata ära.