TUNNE TOITU | Märksõna toidupakendilt, mida igaüks peaks teadma: millist terviseriski kujutavad endast peidetud hüdrogeenitud rasvad ehk margariinid?

Toiduõlide hüdrogeenimine ehk margariini tootmine ja kasutamine pole veel minevik ja pakenditelt tasub lugeda, millist rasva on võileivamääretes või pagaritoodetes kasutatud. Eestis toodetakse palju rasva ja troopilisi õlisid poleks üldse vaja importida.

Margariini on defineeritud kui määritavat rasva ja vee emulsiooni, milles on vähemalt 80% rasva (faolex.fao.org). Nn võileivamargariinid on rasvamäärded, aga füüsikaliselt on tegu nn vesi-õlis-emulsiooniga. Lahjades määrdesegudes on vett rohkem kui rasva – 40%.

Margariini hakati välja töötama juba 19. sajandi alguses, kui oli vaja odavamat asendust võile. Algselt tehti margariini põhiliselt veiserasvast, hiljem segati loomseid rasvu taimeõlidega. 19. sajandi alguses hakati toiduõlisid tahkestama hüdrogeenimise teel. Ligikaudu pool sajandit tagasi oli margariin põhiliselt keemiatööstuse toode ja oli ka periood, kui margariini jaoks vajalikke rasvu sünteesiti parafiinist. Õli vedel konsistents tuleneb rohkest küllastamata rasvhapete sisaldusest ja tahke rasva saamiseks on vaja need n-ö küllastada ehk muuta küllastunud rasvhapeteks. Selleks kasutatakse hüdrogeenimist, vesinik seotakse siis küllastumata rasvhappega.