TUNNE TOITU | Toiduteadlased selgitavad põhjalikult: miks marjad on paremad kui puuviljad?

Ei ole olemas ühte supermarja, igas marjas on erinevad ühendid.Eestis algab suvi maasikatega, varane söödav mari on ka kuslapuul ja suve keskel saavad valmis imehead sõstrad, mis on meile peamised C-vitamiini ja antioksüdantide allikad. Peotäis ehk umbes 100 g kibuvitsamarju, musti sõstraid, astelpajumarju või murakaid võib katta päevase C-vitamiini vajaduse täies ulatuses. Sama kogus õunu, pirne ja kirsse seevastu katab C-vitamiini päevasest vajadusest ainult 5–10 protsenti. Samuti on marjad head K- ja E-vitamiini, kiudainete ning mineraalainete (kaalium, raud) andjad.

Terved marjad otse põõsast

Ei ole olemas ühte supermarja, igas marjas on erinevad ühendid. Tervisliku valiku võti peitub mitmekesises toitumises, seega on soovitatav süüa võimalikult eri värvi marju. Üks võtmeühendite grupp on antotsüaniinid, mis on keemiliselt polüfenoolid ja annavad hapudele marjadele iseloomuliku violetse värvi. Antotsüaniinid omavad antioksüdatiivset aktiivsust ja reguleerivad hormonaalseid protsesse, sh söögiisu ja lipiidide ainevahetust. Loomkatsed on näidanud, et antotsüaniinide sisalduse suurendamisega toidus on võimalik kaalu langetada. Antotsüaniinide ainevahetuses on oluline roll ka soolebakteritel, kes vabastavad antotsüaniine glükosiidides. Tänu sellele avaldub antotsüaniinide bioaktiivsus. Antotsüaniinide hea omadus on ka antimikroobne aktiivsus, seda just mõne patogeense bakteri vastu.