Ta jätkab: „Mina teen hoopis vastupidi. Kui on suuretükiline liha, nt rebitud sealiha, siis ma panen kogu soola kohe ära. Kui teen näiteks pardifileed või tallekarreed, siis panen umbes 60% soolast kohe ja salarelvaks jätame ülejäänud koguse. Kui liha on valmis saanud, grillilt maha võetud, puhanud, st lihamahlad on kinni jäänud, liha on seest kenasti punane ja mahlad välja ei voola, viilutan liha lahti ja vahetult enne serveerimist puistan viiludele Maldoni helbesoola. Just Maldoni helvessool, sest teistel on soolahelbed liiga paksud. Ühe tallekarree viilaka peale paned viis soolakristalli, siis maitseb see viis korda paremini, sest soolakristall läheb esimesena vastu suulage, avab kõik maitsemeeled!

Kui küpsetan veisesteiki süte sees, siis sellele ma algul soola üldse ei pane. Maitsestan algul ainult musta pipraga, panen natuke head balsamicot juurde ja peale grillimist, kui liha on valmis saanud, viilutan liha lahti ja alles siis lisan soola. Minu meelest see on oluliselt parem tehnoloogia. Tunned soolakust ja kuigi liha on seest mage, siis sa seda ei tunne, sest helbed mängivad keelel. Nii sööd koguseliselt palju vähem soola ja see on palju tervislikum, sest ka sool on palju kvaliteetsem ning see maitseb kokku palju paremini!“

„Ma arvan, et me võime siin Eestis pundi kokku panna ja Gordon Ramsayle väikese koolituse teha, kuidas soola steigi puhul kasutada,“ muigab Tobreluts teema lõpetuseks.