Kolm tippkokka loobusid restoraniköögist ja hakkasid tänavatoitu tegema: käsitööburgerite sööjate hulgas pole hind määrav

Kiirtoit ehk kiiresti kättesaadav valmis söök võidutseb nii vanamoelise à la carte’i restoranikultuuri üle kui ka võistleb koduse toiduvalmistamisega. Valik on sedavõrd lai, et tooraine kvaliteet ja toidu värskus hakkab aina enam ka ostuotsuseid mõjutama. On terve hulk mainekaid peakokki, kes on oma peamise fookuse suunanud samuti kiirtoiduärisse.

Viimastel aastatel on kiirtoidukultuur läinud Eestis märksa kirjumaks, kui see veel hamburgerite ja pitsade invasiooni aegu Eestis aastate eest oli. Katsetatakse kõike, menüüd ja toidud suunduvad eri ilmakaartesse, midagi kummalist pole enam ei Mehhiko ega Aasia toitude jõudmises näppude vahele. Samal ajal muutuvad Itaalia pitsad aina autentsemaks – haputainapõhjal pitsa on normaalsus ja korralik tooraine samuti. Käsitööburgerite pakkujad jälgivad hoolega Ameerika ja Euroopa eeskujusid ja sobitavad leitut Eesti maitsetega.

Oma jõuline osa oli koroonaajal. Paljudel toitlustajatel tuli siis hakata teistmoodi mõtlema, et elada surnud aeg üle ja oma asja teha edasi kiiremini, odavamini, vähesema tööjõukuluga ja maitsvamalt.