Ütled „suvi“, mõtled turgu, aga turu ja suurpoe erinevused aina vähenevad. Millist kaupa on üldse veel mõtet turult osta?

Suvel lähed turule ootusega tulla sealt ära kõige suurema naeratuse ja värskeima kodumaise toidukraamiga. Kuid tihtipeale jäävad kohalikud saadused ostmata, sest need on välismaiste vahel peidus ja hind ka just ei rõõmusta.

On palju põhjusi, miks turud on muutunud pigem supermarketilaadseteks kauplemiskohtadeks või kiirtoidutänavateks, mitte kohtadeks, kuhu saab sammud seada kindla peale siis, kui Lõuna-Eesti poolt hakkab juba tulema kohalikku värsket kraami. Turu ja suurpoe erinevused aina vähenevad ja koos sellega ahenevad kahjuks ka ostja tahtmised. Igatsus värskete hooajaliste aia- ja metsasaaduste järele aga kasvab – eriti suvel. Turud pingutavad, et ka memmede peenralt korjatud kraam letile jõuaks, kuid seda on ikkagi raske ellu viia.

Balti jaama ja Tallinna keskturu turundusjuht Claudia Gross kinnitab, et kauplejatena on loomulikult eelistatud kohaliku saagiga kauplejad ja südasuvel, kui Eesti loodus pakub oma parimat kraami, ongi mõlema turu lettidel peamiselt kodumaine toodang. „Eesti toodangul on väga kindlad hooajad ning sellega ei kataks turulette terveks aastaks paratamatult ära,“ põhjendab ta. „Turgusid luues oleme lähtunud eelkõige sellest, et need arvestaksid inimeste vajadustega. Me loome keskkondi, kus inimestel on hea olla. Laiemalt on eesmärk kaasata oma arendustesse ümbritsevaid kogukondi ja ka kogukonnatunnetusele on see oluline,“ selgitab ta.