Toitumisterapeut teeb asja selgeks: 10 baasteadmist selle kohta, millised toitumiskavad toimivad
Toitumiskavade väljavalimisest on saanud omaette sõltuvus. Suures osas käib neis jutt samadest reeglitest.
Külli Holsting
Suuri muudatusi tervislikus söömises pole toimunud. Põhireeglid on samad, kuid muutunud on elustiil ja kahjuks on ka toimunud kiire võõrdumine headest harjumustest. Ainuüksi vahelejäänud korralik söögikord ennustab järgmiseks toidukorraks suuremat portsjonit ja kasvanud soovi lisada sinna midagi magusat.
FOTO: Shutterstock
1. Söö vähem magusat!
Magusat võib veidi ikka süüa, aga kullipilgul peaks igatlaadi valmistoodetel jälgima nn peidetud suhkrute koguseid. Otsi igalt tootelt, mida ostad, üles rida, kus on kirjas, kui palju suhkruid see sisaldab. Ära aja seejuures segamini energiasisalduse või süsivesikutesisalduse näitajat. Võrdle tooteid omavahel ja püüa leida vähima suhkrusisaldusega toode selles tootegrupis. Magustatakse nii konservsuppe, salateid kui ka lihatooteid. Tavaarvamuse kohaselt tervislikus müslis võib olla aga üle veerandi suhkrut! Suhkrukoguse vähendamine on alguses raske, aga mõne aja pärast harjub maitsemeel vähem magusaga. Naised võiksid jälgida oma kuutsüklit ja panna tähele isude muutusi ovulatsioonist päevadeni, see on aeg, mil magusaisu tõstab pead. Kahjuks soodustab suhkur veel rohkem magusaisu, turseid, kõhuvalu ja muid premenstruaalseid sümptomeid (PMS). Kui järgmine kord soolakaramelli pudrule määrid, siis võib-olla oleks parem see asendada värskete marjade ja puuviljatükkidega. Vaevalt küll, et sportiva, aga istuva töö tegijana kaloritest puudu tuleb!