Oad, lehtkapsas, ka peakapsas on raskesti seeditavad. Miks nii ja kuidas neid kõhule kergemaks muuta?

Köögiviljade söömist ja veel rohkemat söömist soovitatakse igal pool. Kuid kõik köögiviljad pole seedimise mõttes ühtviisi head. Kui pärast ube või kikerherneid kõht valutab, tasub täpselt uurida, milliseid köögivilju sinu keha omastab ja milliseid ei talu. Mõnel köögiviljal paraneb seeditavus ja omastatavus kuumtöötlemisel.

Ubade ja herneste pikka aega leotamine, leotus- ja keetmisvee korduv vahetamine ja konservtoodete kasutamisel hoolikas loputamine, kuni vahutavus on kadunud, aitavad kõiki kaunvilju seedimisele leebemaks muuta.

Igaüks võitleb koha eest päikese all, eriti oluline on see taimede maailmas, kus ilma päikesevalguseta ei toimu kasvamist, õitsemist, viljumist ja liik ei saa kesta. Evolutsioonist teame, et karmis konkurentsis ja elutingimustes jäävad ellu vaid vintskemad sellid, need, kes paremini kohastuvad ja suudavad end rohkem kaitsta. Taimedel pole enesekaitseks küll küüsi ega hambaid, kuid ka nemad on suutnud leida omale viisi, kuidas vältida liigset päikesepaistet, kahjurite rünnakuid või muuta nende ärasöömine võimalikult ebameeldivaks. Üks võimalus on tekitada ühendeid, mis pole üldse mitte maitsvad ja/või tekitavad sööja kõhus meeldejäävaid ebameeldivusi, koondnimetusega antitoitained. Inimesed on oma arengus leiutanud erinevaid viise, kuidas vilju töödelda, et antitoitaineid vähendada või nende mõju neutraliseerida ning pääseda ebameeldivustest. Väikesed kogused pole tavaliselt inimesele ohtlikud, kuna meie organismi detoksmehhanismid suudavad need kahjutuks teha.