SUUR LUGU | Tõuseb? Ei tõuse? Kui karske on Eesti ehk kui hirmuäratavalt palju me hoolimata kampaaniatest endiselt joome

Meile meeldib mõelda, et oleme iseenda peremehed ja teame ise, mida teeme. Ka oma eluvalikutes: ise tean, kui palju joon, suitsetan või tarbin uimasteid – mis see sinu asi on! Samal ajal peab riik tegema määratuid meditsiinikulutusi rahva tervise tagamiseks. Taustal käib aktsiisimöll ja kellegi karvane käsi liigutab hoobasid.

Karskus, mis sõnana võib mõne jaoks mõjuda tänapäeval peaaegu sama arhailiselt kui vagadus, künnivolinik, lüpsipink või pasunakoor, tähendab kõlbelist puhtust ehk korraliku elu elamist. Jäägu see laiem tähendus igaühe südametunnistuse asjaks, kuid kitsamalt märgib karskus alkoholi mittetarvitamist. See on väga hästi ka arvnäitajates jälgitav. Paraku mitte rõõmustavalt.

Tõenäoliselt ei ole sõnades keegi selle vastu, et alkoholitarvitamine on halb ja seda tuleks vähendada – veel parem oleks üldse loobuda. Reaalsus on vastupidine, Eesti elanike joomisharjumused ja seda kajastavad näitajad aina kasvavad.