Tee toomapäevaks pühadevorstid valmis! Samm-sammult juhend Eesti Vabaõhumuuseumis aastaid töötanud Mai-Ruth Kõrgendilt

Traditsiooniline vorstivalmistamine on ootamatult lihtne, istud sel rahulikul käsitööhetkel vaikselt pingil ja nokitsed ilusad vorstirõngad või -jupid valmis. Enne pensionile jäämist aastaid Eesti Vabaõhumuuseumis töötanud Mai-Ruth Kõrgend näitab meile oma Mustamäe köögis samm-sammult, kuidas vorsti teha.

21. detsembril on toomapäev. ­Vanasti oli kombeks selleks päevaks vorstid valmis teha. Kui tuli õnnis jõuluaeg, siis oli suur ahi köetud. Perenaine pani jõululaupäeval vorstid ahju ja pere läks kirikusse. Kui nad siis kirikust tulid, oli tuba head vorstilõhna täis. Kõigil oli söögiisu suurepärane ja asuti vorstide kallale. Arvati, et paremat rooga ei olegi olemas. Vorstide lihasisaldus sõltus pere jõukusest.

Mai-Ruth Kõrgendi elukäik on värvikas nagu paljudel teistel temaealistel. Viieaastaselt viidi ta koos perega „kulaku tütrena“ Siberisse, kuhu jäi tervelt kümneks aastaks. Lapse mälestused liiga traagilised ei ole, elu oli seal kaugel maal ilus kui botaanikaaias, mägedel õitsesid rododendronid ja koolist sai vabastuse siis, kui väljas oli –50 kraadi, kümme pügalat vähemaga polnud küsimustki, muidugi tuli kooli minna. Eestlased olid Siberis selles külas siis väga lugupeetud ja austusväärsed. Kui Mai-Ruth Eestisse tagasi jõudis, oli tal aktsent küljes ja kooli sai ta lõpetatud Rakvere venekeelses keskkoolis. Sealt edasi viis tööelu noore naise Maardusse – ikka venekeelsesse keskkonda. Ühel hetkel sai sellest aga enam kui küll ja Mai-Ruth tegi elus kannapöörde, läks tööle Eesti Vabaõhumuuseumi. Õppida tuli omal käel palju nii Eesti ajaloost kui ka rahvakommetest, aga ta sai hakkama ja jäi sinna tööle aastakümneteks. Just vabaõhumuuseumist sai alguse ka Mai-Ruthi huvi vorstitegemise vastu. Ta räägib säravate silmadega, kui huvitav oli vorstitegu tutvustada noortele kuulajatele. Hea oli siis vaadata, kuidas lapsed jagunesid kaheks: ühed tulid uudishimulikult kohe lähedale ja aitasid igal võimalikul juhul, sidusid vorste kinni jms. Teised vaatasid ettevaatlikult ja pisut tõrjuvalt „ohutust kaugusest“.