On kombeid ja toite, mida pere on elus hoidnud põlvest põlve. On vanemate lugusid, mida kuuldud aastast aastasse, kuid mis siiski mõjuvad igal aastal heldimapanevalt, sest rääkija vürtsitab oma meenutusi uute detailide, maitsete ja värvidega. On naljakas lugu vanaisa vussiläinud jõuluvorstiteost. Ja liigutuspisara silma toov lugu vanaemast, kes tegi sõjajärgseks jõuluks pere niigi nappidest varudest rohkem süüa ja saatis oma kahe väikese tütrega jõulutoitu ka naabertallu, sõjas isa kaotanud paljulapselisele perele. Hoolimine ja ühtehoidmine kannab.