Peatoimetaja veerg: tubased tegevused

Teed juua kaminatule või ahjusooja paistel on ütlemata rahustav ja lõdvestav.

Sel aastal pidin külmakahjustatud ja üle pea kasvanud hekirägastiku oma tagaaias maatasa võtma. See oli kohati raagus ja sedavõrd räsitud, et isegi harakad olid sinna sisse uhke katusega pesa pununud – küllap oli eemalt tundunud neilegi kõik piisavalt ligipääsmatu ja kaitstud. Aga pärast seda, kui orav hakkas nende elamut külastama, jätsid nad pesa maha ja mina sain aiakäärid harakapere tragöödia järel hekki sisse lüüa. Töö tulemusena tekkis aeda hunnik tulehakatist – peenemaid ja veidi jämedamaid puid. Kui need riita said laotud, puges põue suur rahulolutunne. Sel aastal ei pea ma tulehakatisega ilmselt eriti vaeva nägema!

Kui tavalise ajalehenutsuga minul küll ei õnnestu tuld ühe hooga põlema saada ja ikka peab mingeid peenemaid pilpaid ka pakust maha lööma, hakatisele peale puhuma ja igatpidi seda sussutama, enne kui leek hakkab vedu võtma, siis nüüd peaks selle tüütu pusimisega tõesti lõpp olema.