Hookuspookus või toiduteadus? Aluseline või happeline keha – mida see tähendab?

Meie kehas on erinevates kudedes ja organites erinev happesus, mis on vajalik nende tõrgeteta tööks.

Kõige parem näide on maohape – see tegeleb valkude ja rasvade seedimisega. Oleme korduvalt kuulnud ka suuõõne happelisuse mõjust meie hammastele. Toit, mida me sööme, põhjustab ajutist happesuse tõusu, nagu suuhügieeni toodete reklaamis näidatakse, aga peagi see langeb oma tavapärasele tasemele, sest organism lähtub homöostaasist ehk füsioloogilisest tasakaalust, mis hoiab meie olulised näitajad teatud normi piires. Haigestudes tekib homöostaasis suuremaid ja väiksemaid nihkeid.

TalTeci teadlaste uuringust selgus, et jämesoole pH-näit on tervel inimesel vahemikus 6–7, ärritunud soole sündroomi või jämesoolevähi korral kaasneb pH tõus (pH >7–8), st keskkond muutus aluselisemaks. Sel juhul olid ülekaalus valke lagundavad bakterid, kes toodavad ka potentsiaalselt toksilisi ühendeid. Happesuse mõju erinevatele bakterikooslustele, nende liigilist kujunemist ja ainevahetust uurides saab tulevikus rakendada täpsemaid diagnostilisi võtteid. Uuringu kokkuvõttes tõdeti, et bakterite elutingimusi ja kasvu mõjutab suures osas toitainete kättesaadavus.