Veinid Biskaia kallastelt: Baskimaa kuulsad txakolina'd

Baskimaa pole kuulus vaid oma eripärase gastronoomia ja Michelini tärne aina juurde koguvate restoranide pärast – imelised on ka Biskaia lahe äärne loodus ja seal toimetavad inimesed. Eriline on ka kohalik Txakoli (hääldatakse chak-ko-lee) nime kandev vein, mis on viimasel ajal võitnud uusi fänne nii-öelda setust saarteni. Olgugi et veinitootmine on üsna laialdane, on Txakolid ka meil üsna haruldased.

Txakoliks kutsutakse ajaloolisel Baskimaal valmistatud veini, mille jaoks mahl saadakse vaid kohalikest marjadest. Veinitraditsioon koos valmistusmeetoditega – perefarmid, väikesed mahud ja kõrge kvaliteet – on Baskimaal pärit keskajast. Kuni 19. sajandi keskpaigani olid Baskimaa veinid kõrgelt hinnatud, need levisid nii Hispaanias kui ka mujal Euroopas.
Kuid siis löödi kohalikul veinitootmisel vaid 50-aastase perioodi jooksul jalad alt lausa kahel korral. 1853. aastal saabus kohalikesse veinipiirkondadesse jahukaste, mis muutis niiskemates piirkondades veinitootmise majanduslikult mõttetuks (punase veini tootmine lõpetati täielikult) ja tootmine koondus Gataria piirkonna lähistele, kus sai merepoolsetel nõlvadel piisava tuule käes probleemsest hallitusest pääseda. Nii pole ebatavaline, et suuremas osas kasvatatakse ka täna viinamarju pergola-stiilis, ikka selleks, et kaitsta viinamarja lehtedega päikese ja tuulega jahukaste eest.

Ning sajandi lõpul saabusid viinapuu-juuretäid, kes tegid „lisakorrektuurid“. See kõik tähendas, et järgmise 70 aasta jooksul vähenes kohalik veinitootmine vaid mõnekümnele hektarile, veinid olid lihtsad, 8–10% alkoholiga ja täiesti ilmetud. 1970. aastal võeti Hispaanias vastu isegi veiniseadus, mis sätestas, et Txacoli on vein, mis „valmistatakse marjadest, mis normaaltingimustes ei valmi“. Nii suudeti tagada Txakoli regulaarne tootmine.