Kunnar Karu toidulaud planeedi lael: mida süüa, et vallutada Everesti mäetipp?

Seitsmes eestlane jõudis maailma kõrgeimasse punkti sellel kevadel. Mägironija Kunnar Karu ronis kahekuise ekspeditsiooni jooksul Everesti 8848,5 meetrit ära, nautides kogu protsessi, naeratus näol. Ta on üks neist inimestest, kes pole kunagi voltide pärast pead murdma pidanud, kuid isegi tema kaotas mäel kaalust üheksa kilogrammi ning tagasi seda süüa lihtsalt polnud matka jooksul võimalik.

„Kui aga matk sai läbi ja jõudsime esimesse suurde linna, Kathmandusse, astusime kohe sisse restorani. Tellisin esimese asjana kaks Caesari salatit, seejärel kaks pitsat, nende vahele rüüpasin paar õlut. Seejärel sõin veel kolm magustoitu ja võtsin lõpetuseks veel ühe salati,“ kirjeldab mägironija hämmastavat nälga, mis hapnikurikkasse linna sattudes Karu tabas. 63 kilogrammi, mis mehest alles oli jäänud, vajas kiirelt turgutust.

Miks siis kaal langes? Karu ütleb, et mäes on kõik palju raskem: seal on külm, mis tähendab, et keha peab pidevalt end soojendama; seal on raske hingata, mis tähendab, et ka seda peab kuidagi kompenseerima. See aga tähendab, et telgis vaid pikali olles ja oma „tipuakent“ oodates kulutab keha uskumatuna näiva 4000 kilokalorit päevas. Ning kui veel olla selle juures aktiivne – nii vaimselt kui ka füüsiliselt –, kahekordistub kalorite kogus üsna kiiresti. Kunagi kirjeldas tippujuja Michael Phelps, mida sööb, et taastada oma igapäevane 12 000 kilokalori suurune miinus – need oli toidumäed ja joogijõed. Mägedes on aga olud vähe kitsamad, eriti, mis puudutab toitu.