TOIT JA AJU: Kui süüa jama, siis tahame seda aina rohkem

Kas isusid saab muuta ja maitsemeelt ümber kasvatada? Miks tavaliselt isutab inimesi piimašokolaad või soe sai, mitte aga brokoli? Et ajule selgeks teha, mis on kehale tegelikult hea, tulevad appi head kõhubakterid - need võivad vähendada suhkru hulka veres. Kasulike bakterite toodetud lühikese ahelaga rasvhapped suurendavad glükagoonisarnase peptiidi eritamist, mis aitab veresuhkrut alla tuua.

Inimese tervislikku seisundit saab ennustada selle põhjal, kui hästi suudab keha seedida ja omastada toitaineid ning koguda ja elimineerida jääke ja mürke. Kõik need on seedesüsteemi, sh mikrobioomi ülesanded. Selleks, et kehas ja enesetundes saaksid toimuda vajalikud muutused, on seega esmalt vaja tagada seedesüsteemi heaolu. Ning selleks, et seedesüsteem saaks toimida, tuleb tagada närvisüsteemi heaolu.

Kui kõhutunne on sulle kunagi öelnud, et midagi on väga valesti, või kui oled stressirohkel ajal tundnud kõhuvalu, siis need on selged näited sellest, kuidas toimub aju ja soolestiku vaheline “suhtlus”. Enne eksamit võid reaalselt tunda ärevust või siis keerulises olukorras muret oma kõhus. Samal ajal paneb pelgalt toidule mõtlemine maohappe tööle. Sellist infovahetust ja emotsioonide möllu, mida soolestik ja aju vahetavad, nimetavad teadlased ajusoolestiku teljeks.