Igatsus heade pakiveinide järele

Pakivein on ikka olnud kaupluste alumistel riiulitel ja endast lugupidavad veinisõbrad ei taha end tema seltskonnas avalikus kohas näidata. On aeg murda maha seegi hoiak, sest vein pakis on muutunud.

Kui ma sattusin korduvalt lugema maailma kõige prestiižsemast veiniajakirjast Decanter lugusid pakiveinidest (Bag-In-Box ehk BIB), siis esialgu haavas see lausa mu sündsustunnet. Aga veiniharidu­sega ajakirjanikud on juba mõnda aega pidanud oluliseks välja tuua ka BIB-ide häid omadusi.

Range distsipliin ja kõrged standardid ning roheline mõtteviis veinimajade poolt on meie veiniilma paha poisi muutnud viisakaks kaaslaseks piknikul, suvilalebol ja pikkadel suvistel nädalavahetustel. Ma ei hoidnud üllatust tagasi, kui sain teada, mis väärt veine tänapäeval kilekottidesse villitakse: Sancerre’i, Petit Chablis’d, Soavet, kvaliteetseid Itaalia Piemonte Nebbiolosid ning Austria tippmajade Grüner Veltlinereid! Samas on võrreldes teiste riikidega Eestis pakiveinide kvaliteedi tase endiselt liiga tagasihoidlik ja seetõttu ei arva ei veiniteadlik tarbija ega ka veiniprofid neist suurt miskit.