Punu punnis? Põhjus võib peituda ühes igapäevaharjumuses, mida kõhugaasidega üldse seostadagi ei oskaks

On hommikuid, millal teksapüksid ei taha jalga mahtuda. Nööp ei lähe lihtsalt kinni. Kõhus peidaks end justkui õhupall. Ebamugavust lisavad raskustunne, valu ning korinad kõhus, kuigi näljatunnet ei ole. Enesetunne on pehmelt öeldes halb ja see kisub ka meeleolu alla. Samal ajal paisub kõht veelgi, nii et mõni küsib lausa sedagi, kas oled lapseootel.

Normaalne kogus gaase, mis seedetöö tagajärjel tekib, ulatub 7–8 dl päevas. Keha väljutab gaase nelja tuule poole jao kaupa, lausa 15–25 korda päevas. Liigne gaaside teke soolestikus on aga seotud toidu kiudainete ja muude imendumata süsivesikute fermentatsiooni tulemusega jämesooles, mille eest vastutavad bakterikogukonnad.

Enamik gaase ei lõhna

Tavalised soolegaasi koostisosad on lämmastik, süsihappegaas ehk CO₂, hapnik, vesinik ja metaan, mis on lõhnatud gaasid. Halva lõhna põhjustajad on vesiniksulfiid ja sellega seotud väävlit sisaldavad ühendid. Väävlit, seda pahasti lõhnavat mineraalainet, vajab meie detox ehk puhastussüsteem, luud ning liigesed, nahk, küüned ja muidugi juuksed. Väävlisoolad ehk sulfaadid imenduvad soolestikus halvasti ja jõuavad suures osas jämesooles hoopis sealsete bakterite toidulauale. Sulfaate on rikkalikumalt kapsalistes, laugulistes, aga ka näiteks pähklites, neid leidub ka toidu lisaainetes happesuse regulaatoritena (E514–E523). Väävlit saame ka valkude koostisosadest amino­hapetest, mis enamasti imenduvad juba peensooles, aga kui neid on palju, näiteks valgurikka menüü puhul või kui seedimine on häiritud, tekib rohkem ka lehkavat kõhutuult.