Portveinimaja, millest kõik alguse sai
Portveini sünniloona teatakse legendi sellest, kuidas kaugelt Douro orust laevadega mööda jõge Porto linna toodud veinile valati vaatide värskena hoidmise eesmärgil hulka viinamarjapiiritust. Kui veinid sadamasse jõudsid, selgus, et sündinud oli täiesti uudset elamust pakkuv jook – kange, magus ja pikalt säiliv. Inglased, kes olid juba enne suured Portugali veinide austajad, panid kiiresti käpa peale suuremale osale tootmisest ja asutasid ka mitmeid uusi portveinimaju.
Ligi sajand pärast portveini esmamainimist, 10. septembril 1756, asutati Portugali kuningas José I ametliku hartaga portveinimaja Real Companhia Velha, mis ühendas enamikku olulisemaid Douro piirkonna maaomanikke ja Porto veinikaupmehi. Lisaks ühise tootmis- ja majandusjõu loomisele kauplemiseks aina enam janusteks muutuvate inglastega loodi ka üldisem portveini apellatsioon, mis hakkas väga selgelt kontrollima toodetud veini kvaliteeti ning marjade kasvatamise taset. Samast aastast pärineb ka termin vintage port ja esimene aastakäik, markeerimaks tõeliselt võimsat veiniaastat.
Real Companhia Velha loomise suurim põhjus oli aga see, et portveini meeletu populaarsuse valguses (1749. aastaks oli portveinitootmise maht kasvanud 19 000 vaadini ehk umbes 10 miljoni liitrini aastas) hakkas levima meeletus koguses võltsinguid ja edasiarendusi. Selline areng aga viis üsna karmi veiniekspordi kukkumiseni Porto sadamast, mis panigi monarhia liigutama, et päästa ühte riigi olulisemat majandusharu lagunemisest.
Otsustavus reeglistiku loomisel tõi ka kiiret kasu, sest järgmise 20 aasta jooksul saadi pudelitesse väga mitu vintage port’i märgiga eriliselt head aastakäiguporti. Need aastakäiguveinid olid briti kaupmeeste jaoks kui kuld ja müük tõusis Portugali kangestatud veini puhul uutesse kõrgustesse. Nii pääses mujal maailmas Royal Oporto Wine Company nime all tuntud veinimaja ka Vene tsarinna Katariina huviorbiiti, muutudes peaaegu valitsuskoja üheks ametlikuks veinimajaks. Baltikumi sadamad nägid noil aegadel palju Portugali veinilaevu. 1799. aastaks moodustas portvein juba 50% kogu Portugali ekspordist.
1950ndate alguses saab Manuel da Silva Reis erinevate tehingute teel Real Companhia Velha omanikuks ja alustab laienemist, ostes kokku erinevaid Portugali veinimaju. Praegu kuulub ettevõttele viis erinevat quinta’t ehk viinamarjaistandusega veinimaja, mis kõik asuvad Alto Douro piirkonnas. Igal veinimajal on pisut omanäoline stiil ja maitsebukett, valmistatakse nii single estate’i veine kui ka erinevaid segusid. Perefirmana ei ole aga jäädud kinni vaid portveinitootmisse, valikus on ka väga kvaliteetseid vahuveine, kangestamata veine ja ka oliiviõlid.
Eestis müüakse hetkel Real Companhia Velha portveinimaja kolme erinevat kaubamärki: esiteks Royal Oporto erinevaid aastakäike, lisaks Quinta de Cidrô kangestamata veine („Touriga Nacionali“ ja „Alvarinho“ marjadest) ja Porca de Murcia* veine.
Naised korjavad marju, mehed tassivad need purustisse
Portveinimaja ekspordidirektor Dora Martins ütleb Tallinnas kohtudes, et nemad lähenevad oma põldudel viinamarjakasvatusele jätkusuutlikust ja võimalikult rohelisest vaatenurgast. Kuid samas ei ole võetud suunda sellele, et kõik põllud peaksid olema sertifitseeritud mahedaks, samuti ei ole võetud väga suurt suunda biodünaamikasse. Kuid ideid võetakse ka sellelt põllupidamise ideoloogialt.
„Kasutame oma põldudel väga erinevaid tehnoloogiaid, et hoida eemal nii haiguseid kui ka kahjureid ja et oleksime loodusele võimalikult sõbralikud. Samuti ei saa me vaadata mööda traditsioonidest, mida Douros on väga palju. Mitmeski veinimajas kasutame kündmiseks näiteks hobuseid, viinamarjad korjame aga käsitsi ja me ei pritsi oma põlde mürkidega. Meie viinamarjade korjajad on enamasti naised, sest usume, et naised on korjamisel viinamarjadega hellemad. See käitumine aga peegeldub kindlasti tagasi veinides, mis hiljem pudelisse ja ka pokaali jõuavad. Meeste töö on raskem ja füüsilisem: nad veavad viinamarjakaste pressimisse, toimetavad tootmises ja nii edasi. Mõnes meie teises majas, kus põldude pind ei ole nii järsk, kasutame ka masinaid viinapuude harimiseks. Kõik sõltub sellest, mis on eesmärk ja ootused,“ lisab Martins.
Portugalis on tavaline, et ühele viinapuude põllule on istutatud erinevaid viinamarju. Just sellest segusatsist on valminud parim portvein. Põhjus peitub ajaloos: kunagised viinamarjakasvatajad garanteerisid nii, et igal aastal oli midagi igalt põllult müügiks korjata – mõni viinamari ikka valmis, ideaalsel juhul valmisid aga kõik marjad. Alguses ellujäämise soovist tekkinud marjade kasvatamise viis pakkus aga väga huvitava lisandväärtuse: veinid, mis valmistati põllusegust, olid palju komplekssemad, maitserikkamad ja pikema säilitusvõimega. Jällegi pakkus juhus oma abikäe, et anda portveinile selle praegune maitse, olemus ja selle kaudu ka populaarsus.
„See aga tähendab, et viinapõllud tuleb käia läbi kolm-neli korda, sest iga erinev mari valmib erineval ajal. Meie viinapõldude juhid on pidevalt põldudel, inspekteerivad, millal saabub õige aeg iga marja korjamiseks. Tööd on rohkem, kuid ka tulemus on võimsam,“ räägib ekspordijuht.
Douro pakub mitmekülgseid veine
Kuigi Real Companhia Velhale kuulub viis erinevat quinta’t ehk veinimaja, siis ei valmistata viit eri kaubamärki. Martins ütleb, et nad jälgivad väga täpselt, millised viinapõllud millist marja annavad, ja sellest lähtuvalt kasutavad neid kindlate jookide valmistamisel. Näiteks tulevad nende kõige kuulsama ja embleemilisema Royal Oporto valmistamiseks minevad viinamarjad Quinta das Carvalhase põldudelt. Seal on kuni 100-aastased viinapuud, mis annavad suurepäraseid, kontsentreeritud maitsetega marju, et valmistada aastakäiguporte ja LBV (late bottled vintage) veine. Põllu kohta saadavate marjade hulk on küll väike, kuid sellevõrra eriline.
„Viinapõllud asuvad seal 60 kuni 500 meetri kõrgusel, mis tähendab, et kõrgel kasvavad pigem valged marjad, mis on värskemad, särtsakamad. Ning see annab meile võimaluse segada need kokku madalamal ja soojemas kasvanud marjadega, mis on lopsakamad, magusamad. Tulemusena saame valmistada väga eriilmelisi veine. Quinta dos Aciprestese põllud asuvad aga palju madalamal ja sobivad punastele viinamarjadele, seal valmistame näiteks single vineyard’i punaseid veine. Vaatame, mis mari millisel põllul paremini kasvab, ja lähtume istutamisel, kasvatamisel ning ka veinide valmistamisel just sellest,“ selgitab ekspordijuht.
Kuna Douro org on hästi erinevaid kasvutingimusi ja kliimat pakkuv piirkond, siis pole mõistlik jääda kinni vaid ühe veini – Real Companhia Velha puhul siis portveini – tootmise juurde. Nii valmistatakse „Pinot Noiri“ ja „Chardonnay“ marju kasutades ka traditsioonilisel meetodil erinevaid vahuveine, mille eksperdid on pigem aplausiga vastu võtnud. See näitab, et kuigi piirkond on tuntud oma kangestatud veinide poolest, tasub kindlasti pöörata tähelepanu ka muudele pudelitele. Näiteks valis ajakiri Wine Spectator Quinta das Carvalhase „Tortuga Nationali“ marjast veini oma 2017. aasta 100 parima veini hulka, vein platseerus 50. kohale.
„Meid tuntakse kõige enam ikkagi Royal Oporto kaubamärgi järgi ja peamiselt Royal Oporto LBV ning 20- ja 40-aastaste vintage port’ide järgi. Ning see on ka täiesti arusaadav, sest need veinid on meie lipulaevad, olles igal ajal väga kõrge tasemega, nauditavad ja elavad. Vanim vein meie keldris pärineb näiteks aastast 1867, tegemist on single harvest’i veiniga. Nende vaatidega me veel muuseas ootame, et leida mingi tõeliselt unikaalne põhjus neid pudeldada. Siiski kasutasime pisut seda vana veini, kui valmistasime veinimaja 260. aastapäevaks mõeldud eri-vintage’i. Kuna oleme vana veinimaja, siis meie keldrites leidub väga suurel hulgal erineva vanusega veini, mis annabki võimaluse lisaks neile märgilistele ja tuntud veinidele tuua turule ka uusi ning põnevaid,“ mainib Martins.
Portvein ei kao kuhugi
Koroona-aastatel rullus ka Portugalis lahti teiste veinimaadega identne stsenaarium, kus restoranides müük langes, kuid e-poodides tõusis. See tähendas, et inimesed soovisid ikkagi juua head portveini, kuid said nüüd lubada ka kallimaid aastakäike. Martins ütleb, et loomulikult ei katnud online-müük ära nende kaotuseid HoReCa-sektoris, kuid töö veinimajas ikkagi jätkus.
„Portugalis on portvein osa meie kultuurist, meie traditsioonist. Jõulude ajal juuakse meil portveini, olenemata piirkonnast, perest või ka vanusest. Ehk siis portvein ei saa Portugalis kuskile kaduda ja tõenäoliselt pole seda karta ka mujal maailmas,“ lisab Martins.
Portvein on hämmastavalt mitmekesine, sobides nii puhtalt nautimiseks kui ka koos söögiga tarvitamiseks. Suurepärane kaaslane, kui hing ihaldab midagi elegantset ja sooja andvat, samas lisab port dessertidele alati võimsust, kuid on ka ise täiesti arvestatav dessert. Seda loomulikult sõltuvalt stiilist, magususest, vanusest ja piirkonnast, kust ta pärineb.
* Porca de Murcia = legend „pahast põrsast“, kes viinamarjade kallal maiustamas käis.
