Sügisene hoidisterivi, mis säilib uue saagini

Poehoidised on tehtud nii, et need säiliksid riiulil paar aastat. See tähendab hoidise suuremat suhkru-, soola- ja äädikakogust, tihti on lisatud ka säilitusaineid. Ise hoidiseid keetes saame aga arvestada, et tarbime need ära ühe talve jooksul, sest kauem seistes hoidise toiteväärtus langeb.

Koduseid hoidiseid ületalve jahedas säilitades saad suhkru- ja soolakogust vähenda ja nii neist tervislikumad teha. Arvesta, et moosisuhkur sisaldab lisaks suhkrule ja paksendavale pektiinile ka säilitusainet. Soovi korral võid hoidiseid keetes valge suhkru tervislikuma roosuhkru ja rafineeritud soola mere- või eriti mineraalirikka Himaalaja soola vastu vahetada.

Samuti võid 30% äädikhappe naturaalse valge-, punase­veini- või õunaäädika vastu vahetada. Kange, 30% äädikhape saadakse etanooli kääritamise ja etanaali oksüdeerimise teel, seda võiks pigem veekeetjast katlakivi eemaldamiseks kasutada, mitte endale sisse süüa. Ja asi pole mitte üksnes raudkindlas säilimises, mille ka ilma 30% äädikata saavutad, vaid selles, kas hoidis on võimalikult tervislik või on see lihtsalt kalorid ja kõhutäide. Siinsed hoidiste retseptid on tehtud nii, et köögivilju on kuumutatud vaid pool tundi ja keemise ajaks on hoidis kaetud kaanega. Ka see aitab paremini vitamiine säilitada.