TEEME SELGEKS, mida kujutab endast veganvein
Veganlus kogub tuure ning kui ise vegan ei ole, on kõigil mõni taimetoitu eelistav sõber või tuttav, misttõttu järgmisel korral veganist sõpra kostitades või külastades haara kaasa tema elustiiliga kooskõlas vegan vein, soovitab ajakiri Vegan.
Mõistuspäraselt peaks iga vein olema vegan a priori, sest jumalate jook valmib ju viinamarjadest ning nii tammevaadid kui terasmahutid, milles veini kääritatakse, ei ole teps loomset päritolu. Viinamarjakorjest marjade kääritamiseni on kogu protsess tõepoolest veganlusega kooskõlas, ent otsusest, kuidas vein selitada, sõltub veini edaspidine staatus.
Veini selitatakse sageli loomset päritolu ainetega — kaseiini ehk piimavalguga, kalapõiest saadava kalaželatiini ehk kalaliimiga või munavalgest pärineva valgu ehk albumiiniga. Selitusained, mis tänu kleepomadustele tõmbavad endaga kaasa marjakestatükikesed ja pärmisette, lisatakse suurtes vaatides veinile enne pudelitesse villimist. Ikka selleks, et pudelisse pääseks vaid kvaliteetne — puhas ja kristallselge — vein. Nii vajub näiteks vahustatud munavalge aeglaselt vaadi põhja, haarates kaasa kogu sette ning punaveinide puhul ka kibedat maitset tekitavad fenoolid. Protsessi käigus selitusained eraldatakse.
Veganitest veinisõprade rõõmuks kasutatakse aga ka mitteloomseid selitusaineid — savipõhist bentoniiti ja aktiivsütt. Veelgi enam, osa veinimeistreid loobub veini selitamisest sootuks, tehes valiku naturaalsuse kasuks.
Veganid soovivad üldjuhul vältida ka mesilasvaha, mida kasutatakse pudelite pitseerimiseks. Samuti aglomeeritud korke, milles kasutatakse piimapõhist liimainet. Ka rafineerimata ja filtreerimata biodünaamilised veinid võivad teinekord veganistandardi seljatada, sest sõltuvad viinamarjaistanduses kasutatavast sõnnikust jm loomsetest jääkproduktidest.
Veganveinide ajalugu ja tänapäev
Veganveine võib pidada sama vanaks kui veinitootmist ennast. Veganveinide eristamine on olnud õppimise kulg, mille käigus pööratakse üha enam tähelepanu tootmisprotsessi kriteeriumide vastavusele. Tuleb tunnistada, et veini selitamine ja muud filtreerimismeetodid on veinivalmistamises suhteliselt hiljutine innovatsioon.
Üha enam veinivalmistajaid mõistavad, et nõudlus vegan- ja taimetoitude järgi kasvab, mistap on paljud veinitootjad valmis problemaatilised koostisosad asendama, et kvalifitseeruda sertifitseeritud vegantootjaks.
Veganvein — nagu vein üldse — võib mõõduka ja aruka tarbimise juures koguni tervisele kasulik olla! Veini sees sisalduv alkohol on tegelikult ju looduslikult kääritatud viinamarjamahl, mis sisaldades antioksüdante, ergutab seedeensüüme, tugevdab immuunsüsteemi, alandab kolesterooli ja vähendab diabeediriski. Nagu öeldud pühakirjaski: vein on tarkade inimeste jook.
Veganveinid on ideaalsed nautimiseks ka segatoitujatele ja fleksitaarlastele. Need on nõudlikust tootmisprotsessist tulenevalt oluliselt puhtamad ja paremate aroomi- ja maitseomadustega, sest paljud veganveinide tootjad omavad ka orgaanilist ehk maheveininduse sertifikaati.
Pühendunud jätkusuutliku ja vastutustundliku tootmiskontseptsiooniga veganveinimajad ütlevad „ei” pestitsiididele, väetistele, herbitsiididele, GMO’le, allergeenidele ja loodusressursside raiskamisele. Samuti ei kasuta paljud tootjad veinide riiuliea pikendamiseks paljudele peavalu tekitavaid väävliühendeid ehk sulfiteid. Seetõttu on veganveinid ka kergemini seeditavad, vähem allergeensed ja tervisesõbralikumad.
Kuidas vahet teha?
Maitse alusel reeglina vegansõbralikkust veini puhul hinnata ei saa. Taolise hindamise kohta puuduvad dokumenteeritud tõestusmaterjalid. Ometi on võimalik platseeboefekt — teadvustades, et joodav on puhas, maitseb see ka paremini.
Sertifitseeritud veganveinidel on pudelietiketil märge vegan friendly või lihtsalt roheline „V”, et veinisõbrad saaksid teha teadliku valiku.
