Koolikokk Kristiina on siiralt rõõmus, kui tal õnnestub lillkapsavihkajast poiss panna sööjale endalegi ootamatult pastinaagi-­lillkapsapüreesuppi armastama. Või kui on köögiviljapitsa ... “Ega nad seeni ka ei taha, aga siis ma panen kõik toauksed ja aknad kinni ja lasen seened ruttu vurr! kombainist läbi. Panen pitsa peale ära ning teen luugid ja uksed jälle lahti. Seeni nad tõesti ei taha. Aga seen annab sinna liha maitse. Mõni küsib, et ega seal seeni ole. “Ei-ei, seeni ei ole.” Ja siis matsutab ja sööb.”