Pime ajakirjanik Jakob Rosin: nägemispuudega inimesel on restoraniskäik väga keeruline, ka teenindajad üldjuhul ei taipa appi tulla

Kes meist ei tahaks praegusel ajal silmi kinni pigistada ja pead jaanalinnuna liiva sisse pista, lootuses, et siis on maailm kohe parem paik. Kuid Eestis on päris palju inimesi, kelle silmad ka tegelikult ei näe midagi – mitte midagi! –, ja sel juhul on hoopis teine lugu. Eesti Pimedate Liidu esimees, pime ajakirjanik Jakob Rosin (27) tõestab, et söömine ei käi silmadega.

Restoranis käia on pimedal keeruline. "Mind aitaks väga palju see, et kui ma jõuan ukse juurde kohale, siis kontakt loodaks teenindajate poolt – nagu on kallites restoranides. Aga kõikides kohtades nii ei ole. Sooviks, et tuldaks ja pakutaks abi: “Kas teil on vaja abi liikumisel?” Et teenindaja aitaks õige laua leida ja pärast tutvustaks menüüd. Mul ei ole ju palju abi vaja: aidake mul laud üles leida ja pärast uksest välja. Minu meelest on siin restoranide teenindussektorile tähele­panu juhtimise koht – selliseid asju võiks osata märgata.” Hinnanguliselt on tema sõnul Eestis praegu paarkümmend tuhat nägemispuudega inimest – seega ühe väikelinna jagu. Restoranid, palun mõtelge!