Puu lõunapoolsele küljele, maapinnast poole kuni meetri kõrgusele puuri paarisentimeetrise läbimõõduga 2-3 cm sügavune auk. Oluline on teada, et mida kõrgemalt mahl võetakse, seda magusam on rüübe, kuid kõrgemalt tilgub mahla alati vähem.

Pärast augu tegemist vooli lehtpuust umbes 35 cm pikkune tila, lõika sellesse sentimeetrisügavune soon, mida mööda mahl anumasse voolab, ja suru tila auku. Loomulikult võid mahla juhtimiseks nõusse kasutada ka märksa tänapäevasemaid vahendeid, kuid pea meeles, et puud mitte kahjustada tuleb pärast kindlasti auk sulgeda!

Ühelt kaselt võib saada kuni 50 liitrit mahla. Kõige rohkem tilgub mahla päevasel ajal. Kui mahlakogus hakkab vähenema, muutub jook sogaseks ega ole enam hea maitsega, mistõttu on mõistlik selleks aastaks mahlakorjamine ära lõpetada. Mahla saab koguda ajani, mil kased lähevad hiirekõrva. Mida külmem talv, seda magusam mahl, ja mida külmem kevad, seda kauemaks mahla jätkub.

Kasemahl sisaldab ohtralt C-vitamiini, antioksüdante, flavonoide ning erinevaid mineraale nagu kaltsium, magneesium, kaaliumi, raud, mangaan ja tsink, mis teeb sellest hinnatud tervist turgutava toimega joogi. Räägitakse isegi, et Eesti rahvameditsiinis arvati kasemahlal olevat ravitoime tervenisti 101 haiguse vastu.

Seespidiselt kasutatav kasemahl soodustab liigsete soolade eemaldamist organismist, ergutades neerude tegevust. Ravikuuriks juuakse kasemahla enne sööki üks klaasitäis korraga kaks kuni kolm korda päevas.

Igatahes, olgu nende raviomadustega, kuidas on, aga kasemahl on kindlasti hüva rüübe igaühele peale pikka ja pimedat talve.