Kuna talvisest seatapust oli selleks hetkeks üsna vähe liha järgi, läksid meelsasti kaubaks ka igasugused subproduktid. Näiteks keetsid vanad eestlased seasabast- ja jalgadest leent ja rasva välja, et nendega teisi toite maitsestada. Ning loomulikult ei visatud seejärel alles jäänud tahkemat kraami minema, vaid tarvitati ära. Seetõttu on ka keedetud seajalad meie vastlaroogade nimekirjas. Meeldib see või mitte.

Aga nagu öeldud, et pea seajalgu alati keetma. Neid võib vabalt ka küpsetada, tulemus on igatahes mõnusalt krõpsuv. Selleks võta seajalad ning lõika neile mõned sälgud sisse. Maitsesta soola ja pipraga ning lase veidi marineerida. Seejärel aseta grillile ning oota, kuni jalad on kuldpruuniks ning krõbedaks muutunud.


Olgu öeldud, et kuna sea nahk on paks, võtab üsna kaua aega, enne kui see nimetatud värvitooni ja konsistentsi saavutab. Aga see pole mitte halb vaid hea. Sest nõnda, aeglaselt küpsedes, muutub kättesaadavaks nahas olev kollageen, mis usute või mitte, on teile väga kasulik. Mitmel moel. Näiteks leevendab see liigesvalu, mõjub heasti nahale ning aitab kasvatada lihaseid. On tehtud isegi katseid, mis näitasid, et neil, kes kollageeni tarbivad, kasvavad harjutusi tehes lihased kiiremini.


Loomulikult võib nimetatud rooga ka kodus ahjust teha, kuid lõkkel saab see parem. Miks? Sest teatavasti annab elav tuli roale erilise meki, mida kuidagi teisiti sellele külge ei saa ning värskes õhus maitseb ka toit rohkem. Head isu!

Kui olete krõmpsuva ja hõrgult lõkkesuitsuse liha pintslisse pistnud, võite alles jäänud kondist endale vurri meisterdada. Häid vastlaid!

Vaja läheb:

Seajalgu
soola
pipart