Tõepoolest paterdasid kaugemal pardid ja kanad, lauale kanti vaagnaid värskelt püütud mereandidega, juustud-vorstid pärinesid lähikonnas rohtu krõmpsutavatelt pudulojustelt ning päikesesooje suhkrumagusaid tomateid võisid oliiviõli ja nisusaiga vitsutada nii palju, kui tahtsid.

Ei mingeid euronorme, veganid ja teiste eridieetide ­viljelejad vaadaku ise, mis neile hamba alla sobib! Ja proovi vaid tilgakest kaerapiima nuruda või veiniklaasist keelduda – see on isiklik solvang, mis võib lõppeda restoranist väljaviskamisega.

Taoline itaallaste uhkus oma toidu­kultuuri üle ja ignorantsus kõikide maailma kulinaariatuulte suhtes on tohutult sümpaatne ja sellest on palju õppida.