Kehanõustaja soovitus uueks aastaks: kuidas saada oma kehaga sõbraks nii, et ei peaks negatiivseid tundeid ja valu toiduga alla suruma
(23)Oma kehale pöörame me tähelepanu ju pigem siis, kui keha jääb meile jalgu on pigem jalus, ta valutab, ta vajadused ajavad meid närvi. Kuidas rohkem elada oma keha soovide ja vajaduste järgi ja mitte vajutada nii tihti seda „vaigistusnuppu” ehk mitte kasutada vahendeid, näiteks ebatervislikku toitu, mis aitavad meil mitte tunda, mitte märgata ja mitte reageerida oma keha tegelikele soovidele? Kehakuulamispraktik Carolin Ligi uurib ja aitab inimestel mõista, kuidas meie kehast saaks meie sõber.
Keha annab meile teada, kuidas väline keskkond meid mõjutab. Me arvame, et me vaatame sellest mööda ja ei tee sellest välja, aga keha ju reageerib ikkagi. Väline keskkond on ülestimuleeriv — valgusmüra, automüra, erinevad helid tekitavad meis pidevat „võitle või põgene” reaktsiooni. Et me saaks normaalselt elada, me lülitame oma tundlikkuse justkui välja, ei võta vastu seda signaali, et meil pole turvaline ja ignoreerime halbu emotsioone. Keha ongi meil jalus ja valutab seetõttu, et me pigistame silma kinni. Me ei taha näha ja kuulda seda valusat tõde, et meil ei ole tegelikult hea olla.
Suurt rolli mängib siin alaväärsuskompleks — me isegi ei luba endal tunda end hästi, sest me valime elada kiires elus, kus söömise ja emotsioonide jaoks pole aega, kus vaja on tõestada endale, et me saame kõigega hakkama, aga samal ajal tunneme end pidevalt väsinu ja tühjana.
