SUUR ÜLEVAADE | Restoranide tegelik olukord luubi all: mis tingimustel ja kui kaua suudetakse veel vastu pidada?

Kõigil toitlustusfirmadel on praegu keeruline aeg. Mäng käib ellujäämise ja püsimise nimel, kasumilootused on kaugemasse tulevikku lükatud. Järjest on olnud näiteid, kuidas poomisnöör on siiski liiga pingule tõmbunud ja ongi lõpp kätte jõudnud. Kolme restorani juhi Roman Zaštšerinski arvates on praegu kõigil suurim missioon ellu jääda — ja seda miinimumkahjudega. “Kardame jaanuari ja veebruari,” välgatab sulaselge hirm muidu väga positiivse ja tegutsemislusti täis Andra Kalda silmis. Peamine märksõna on ebakindlus. "Varusid, millega raskeid aegu üle elatakse, enam ei ole või veel ei ole,” ütleb Eesti Maitsete eestvedaja Aivar Hanson. Kuidas järjekordne koroona-aasta restoranide jaoks lõppes ja milliste mõtetega minnakse vastu uuele aastale? Millist abi ja tuge oleks vaja, et kriisist väljuda? Asjaosalised võtavad aasta kokku ja vaatavad tulevikku.

Peaaegu kõik restoranipidajad on nõus, et valusaim laks tuli 2021. aastal personalisektoris. Eri andmetel on toitlustusettevõtetest lahkunud 25-40% töötajaid — peaasjalikult just teenindajad. Kusjuures võrdselt olid sellega hädas nii vanad tegijad kui ka uute söögikohtadega alustajad. 
Uskumatu areng, aga Wolt ja Bolt triumfeerivad saavutusega, et on valitsuse kehtestatud piirangute ajal suutnud Eesti inimeste eluviisi täiesti muuta. Koju ja kontorisse toodav toit on tulnud selleks, et jääda. Nii et isegi siis, kui ajad peaksid normaliseeruma, puudub põhjus arvata, et endine elustiil täies ulatuses taastuks. Toidukullerid pressivad oma kotid klientide juurde sõites viimseni just burgereid neid täis. Ka restoranidel ega kohvikutel pole hamburgeri pakkumisest pääsu. Mida restoranipidajad sellest uuest normaalsusest tegelikult arvavad?
Õnneks suudavad kogenud toitlustajad ka midagi positiivset välja tuua.