Alkoholitööstuse kvaliteedijuht maitsmata ei saa

Marion Haaremäe on toiduainete tehnoloog, kes tänu kahekümne aasta pikkusele kogemusele tunneb joogitööstuse erinevaid tahkusid nagu oma kümmet sõrme. Viimased kolm aastat on olnud Marioni tööks alkohoolsete jookide kvaliteedi tagamine Altia Eestis.

Toidutehnika- ja tootearenduse eriala omandanud ja aastate jooksul nii laboritehniku, mikrobioloogi kui ka kvaliteedijuhi ametit pidanud spetsialistina unistas Marion peale karastusjookide ettevõttes töötamist uuest väljakutsest. „Soovisin, et uus töö oleks vaheldusrikas, pakuks erialaseid arenemisvõimalusi ning võimaldaks ka laboris tööd teha,“ meenutab Marion, kes jõudis oma nõudmistele vastava kvaliteedijuhi tööni Altia Eestis tänu kunagisele kolleegile.

Jõhvikaviin, mis vajas kümmet retseptimuudatust

Kvaliteedijuhina tõesti rutiini tundma ei pea, sest tema vastutusalasse kuuluvad tööohutus ja -keskkond, tehnoloogilised uuendused, seadusandlus ning muidugi kvaliteedijuhtimine ja uute toodete juurutamine tootmises.

Viimane põnev väljakutse Marionile oli jõhvikamaitselise Saaremaa Vodka väljatöötamine, kus veatu tooteni jõudmiseks pidi tootearendusmeeskond retsepti umbes kümnel korral muutma.

„Saaremaa Vodka brändijuhil oli selge nägemus uuest viinast, kus peaosas pidid olema jõhvikad ning neile omane naturaalne aroom ja maitse ning vähem piirituse maitset,“ selgitab Marion lähteülesannet.

Naise sõnul on viina teekond poelettideni küllaltki pikk ja selle päris alguses seisab tootearendustiim, kes hakkab esmalt retsepti kallal pead murdma. Nii ka Saaremaa jõhvikaviina puhul: Altia rahvusvaheline tootearendustiim mõtles välja koostisosad, timmis paika aroomi ja maitseomadused, koostas retsepti ning saatis tootenäidise brändijuhile hindamiseks.

„Esimesed katsetused valmisid jõhvikamahlaga, ega andnud kahjuks soovitud nüansirohket marjast tulemust. Seepärast otsustasime hakata ise vitamiiniküllastest marjadest ekstrakti valmistama ning tulemuseks oli täpselt see marjane maailm, millest olime unistanud,“ räägib kvaliteedijuht.

Retsepti valmimine ei tähenda aga seda, et nüüd sätitakse pudelid ritta ja hakkabki tootmine. Enne retsepti lõplikku kinnitamist ja tootmises kasutusele võtmist on üldjuhul vajalik teha säilivustestid ja jälgida toote stabiilsust laboritingimustes. „See on oluline just jookide puhul, milles on kasutusel naturaalsed koostisosad, näiteks mahlad ja naturaalsed värvi andvad komponendid,“ lisab Marion.

Kui stabiilsuse test on edukalt läbitud, järgneb esmatootmine. Toode segatakse retsepti järgi mahutis valmis ja võrreldakse seda näidistootega. Marioni sõnul on mõningatel juhtudel vaja retsepti esmatootmisel kohendada, sest näidistoode valmistatakse tootearendaja poolt labori tingimustes ja väikeses koguses. „Kokku segatud toode jäetakse mahutisse n-ö küpsema: jõhvikaviin vajab küpsemiseks ööpäeva jagu tunde, ürdiliköörid aga isegi kuu aega. See aeg on vajalik, et mahla ja naturaalsete ekstraktidega toote maitsed saaksid seguneda ning kujuneda välja talle iseloomulikud lõhna- ja maitseomadused,“ kirjeldab Marion maitseviina valmimist.

Veel enne, kui valminud viin pudelitesse villitakse, viib tehase kvaliteedimeeskond läbi analüüsid viina nõuetekohasuse kontrollimiseks. Toote alkoholisisaldus peab olema segamisel väga täpselt paika timmitud, lisaks viiakse läbi välimuse, värvuse, lõhna- ja maitseomaduste vastavuse hindamine.

„Maitse ning- aroomiomaduste hindamiseks lahjendatakse viin 20%-ni, sest nii suudab inimene tajuda paremini kogu joogi maitse- ja lõhnabuketti ning tuvastada võimalikke kõrvalisi nüansse. Kuigi see töö kõlab ühteaegu meeleoluka ja samas ka hirmutavana, siis tegelikult maitstakse tooteid ilma neid alla neelamata ning kvaliteedi eest vastutavad töötajad võivad südamerahuga tööpäeva lõpus autorooli istuda,“ selgitab kvaliteedijuht.

Tööalane huvi viib ka vabal ajal alkoholipudeleid uudistama

Marioni sõnul tekitas jõhvikaviina esmatootmine suurt elevust, sest tegemist on väga erilise tootega, mille ideaalne retsept saavutati alles kümnendal korral. „Mäletan, et mõtlesin, kas see jõhvikaekstrakt ikka läheb läbi valitud filtri ning kas värvus on nii kaunis nagu näidistootel. Kuid kõik laabus suurepäraselt ja toode valmis just selline nagu pidi,“ meenutab Marion elevust tekitanud päeva.

Kvaliteedijuhi töö sellega ei lõppe, sest kvaliteedikontroll jätkub ka pärast viina müügile jõudmist – igast toodangupartiist võetakse jälgimiseks näidised, mida säilitatakse minimaalselt kaks aastat. Kvaliteedikahtluse korral saab neid tooteid alati kontrollida ja analüüsida. Nii veendutakse Saaremaa Vodka kvaliteedi stabiilsuses.

Marion tunnistab, et armastab oma tööd väga, sest tegemist on küllaga ja töö on mitmekesine. „Minu töö on põnev, sest alkoholimaailm, joogitööstuse trendid ning tarbijate soovid on pidevas muutumises. Järjest rohkem eelistatakse kasutada naturaalseid lõhna-, maitse- ja värvaineid. Viimased seavad aga uusi väljakutseid, näiteks kust leida marjad, kui saak on suvel madal olnud või kuidas tagada naturaalsete koostisosadega jookide eluiga ja kvaliteedinäitajad,“ selgitab Marion väljakutseid, mis töö nauditavaks teevad.

Altia kvaliteedijuht naudib oma tööd nii väga, et teda võib mõnikord lausa alkoholilettide vahelt jalutamast leida. Ikka selleks, et uute jookide, etikettide ja kujundustega kursis olla. “Mäletan, et kui tööle tulin, siis läksin ülemusega tööreisile Soome. Jalutasime laevas koos ringi ning tema muudkui vaatas ja katsus erinevaid alkoholipudeleid ning mina ei saanud aru, miks ta seda teeb. Nüüd olen ise samasugune ja sõpradelegi kingin vaid Altia uudistooteid. Nii vist juhtub, kui oma tööd armastad,“ teatab Marion rõõmsalt.