Toidutööstus kui üks innovatsiooni lipulaevadest

Innovatsioonist räägitakse reeglina infotehnoloogia valdkondi silmas pidades, kuid arendusi ja uuendusi tehakse hoogsalt ka mujal, sealhulgas Eesti toidutööstustes. 1.–7. novembrini toimuval avatud toiduainetööstuse nädalal avavad Eesti toidutootjad videotega virtuaalsel kujul uksed, et tutvustada, kuidas jõuab toit Eesti inimeste toidulauale.

Kvaliteetse toidu teekond algab hoolikalt valitud toorainest – olgu selleks värske ja antibiootikumivaba toorpiim, kvaliteetse kohaliku söödaga toidetud loomade liha või lähedal asuval põllul kasvav vili. Toidutootjad kannavad igapäevaselt hoolt selle eest, et tooraine päritolu oleks võimalikult hästi tuvastatav ja kohalik tooraine ikka Eestis väärindatud.

Kuigi toidutööstuste peamine eesmärk on tagada kvaliteetsete põhitoiduainete kättesaadavus taskukohase hinnaga, siis üha rohkem pööratakse tähelepanu ka toidu kõrgele toiteväärtusele, kasulikkusele ja Eesti perede toidumenüü mitmekülgsusele. Eesti tarbija on väga terviseteadlik, mistõttu püüdlevad toidutööstused ka selle poole, et toit oleks võimalikult naturaalne, kunstlike lisaaineteta ja ei sisaldaks ülemäära palju soola ega suhkrut.

Nii on näiteks ainuüksi viimasel aastal oma toodetes suhkrusisaldust vähendanud 60 protsenti tootjatest ning lähiaastate suund on selgelt e-aineteta tooted, looduslike maitse-, lõhna- ja värvainete kasutamisel, laktoosi- ja gluteenivabad ning lisatud vitamiinide ja kiudainetega tooted. Need arengud on pidevad ja jätkuvad.

Moodsad Eesti toidutööstused kasutavad kaasaegset tehnoloogiat, mis tagab selle, et nii tootmine kui ka toodete logistika on võimalikult kiire, automatiseeritud, hügieeniline ja avaldab võimalikult vähe mõju keskkonnale. Iga suure tööstuse juurde kuulub lisaks tootmis- ja pakendamismasinatele ka hästivarustatud labor, kus töötavad spetsialistid, kes valmistavad uusi põnevaid tooteid ja jälgivad hoolega toodangu kvaliteedinäitajaid.

Eesti toidutootjad on seni kliimaeesmärkide arvestamisel ja ka tootearenduses olnud aktiivsed ning teinud seda pikalt. Ainuüksi viimasel aastal on üle poole toidutootjatest teinud aktiivselt muudatusi kogu tootmisprotsessis ja ka tootearenduses. Peamised muudatused on puudutatud roheenergia kasutuselevõttu ja väiksema energiakuluga tootmist, pakendite vähendamist, taaskasutust ning plasti vähendamist, samuti tootmisjääkide vähendamist või taaskasutamist.

Eesti toidutööstused on teinud ulatuslikke investeeringuid, et viia tootmistingimused vastavusse Euroopa Liidu hügieeninõuetega ja tagada tarbijatele ohutu toit. Kaasaegne toidutööstus ei jää hügieeninõuetelt alla operatsioonisaalile ega farmaatsiatööstusele. Tootmisruumid on põrandast laeni täiesti puhtad ja siseneda tohib vaid eririietuses. Lisaks sellele, et ranged nõuded tagavad toiduohutuse, püsib toit kauem värske ilma säilitusaineid lisamata.

Toiduainetööstus on Eesti üks olulisemaid tööstusharusid, mille toodang moodustab umbes 14 protsenti kogu tööstustoodangust ja sama palju moodustab ka tööhõive kogu töötlevas tööstuses hõivatutest. Toiduainetööstuses tegutseb üle 700 ettevõtte, mis annavad tööd 14 432 inimesele.

Toiduliidu, Maaeluministeeriumi ja Põllumajandus-Kaubanduskoja eestvedamisel 1.–7. novembrini toimuval avatud toidutööstuste nädalal osaleb tänavu 18 Eesti toidutootjat, kes kutsuvad www.eestitoit.ee lehele lisatud videotega Eesti inimesi virtuaalsele toidutööstuste tuurile.