Annika Vestel oli harjunud oma kolmele lapsele beebipüreesid ise valmis keetma ja neid külmu­tama – beebiemmede seas on see praktika väga levinud. Ühel hetkel, kui oli vaja titale järjekordne ports ette tõsta, selgus, et püreed olid otsa saanud ja külmikust vaatas vastu ainult üks vürtsikas kana, mis beebile toiduks ei sobinud.

“Mäletan hästi omaenese sõnu, mis hetke ajel abikaasale ütlesin: “Mõtle, kui hea oleks, kui saaks poodi minna ja osta just sellise püreekuubiku, nagu parasjagu on vaja.” Poelettidelt sai tol ajal peamiselt purgipüreesid, millesse oli mitu maitset kokku segatud. Mees ütles: “Aga tee ise!”