2015. aastal liitus Kazaritski Põhjamaade parimaks restoraniks nimetatud ja kolme Michelini tärniga pärjatud restorani Geranium meeskonnaga Kopenhaagenis. Alates 2018. aastast on ta Geraniumi sous-chef.

Kazaritski ütleb oma intervjuudes tihti, et võitluse puhul on kõige olulisem meeskond ja inimestevaheline võime üksteisest aru saada. Andeka eesti koka treeneriks on kolleeg Geraniumi restoranist, Rootsi meeskonnas 2016. aasta Bocus d’Or võistlusel abikokana osalenud Hampus Risberg. Kazaritski abikokk ehk commis on Magnus Rosendahl.

Artur Kazaritski soovib eraldi tänada võistluste patrooni ja eestvedajat Dimitri Demjanovit selle eest, et ta on talle tähelepanu pööranud ja temasse uskunud. Tänu Demjanovi järjepidevale tegutsemisele sai Eesti aastal 2008 võimaluse astuda Bocuse d’Ori võistlustulle. Demjanov on pühendanud aastaid Eesti tutvustamisele gastronoomia maailmas ja on ka Bocuse d’Ori auväärse žürii liige.

Seekordne Bocuse d’Ori finaal tõotab tulla varasemast teistsugune ja ajastule vastav. 24 noort kokka erinevatest riikidest võistlevad tehnikat ja loovust ühendades ning võtavad vastu koroonaviiruse pandeemiast tingitud väljakutsed. Rohkem kui kunagi varem keskendutakse seekordsel võistlusel kulinaarsetele ja sotsiaalsetele trendidele.

Tavaliselt esitatakse žüriile kaks tööd – soe roog 14 inimesele serveerituna suurel kandikul ja üks roog 14 inimesele eraldi taldrikutel. Kandiku teemaks on sel aastal terve hautatud veise õlatükk (paleron de boeuf).Taldriku voor on seekord asendatud keerulise väljakutsega: žüriile tuleb esitada kolmekäiguline take-away komplekt. Kandidaadid peavad valmistama eelroast, pearoast ja magustoidust koosneva menüü, mis sisaldab hooajalist köögivilja – tomatit. Kõik toidud tuleb serveerida taimsetest materjalidest loodud korduvkasutatavas karbis, mille disain ja funktsionaalsus tuleb meeskonnal ise välja töötada.

Peale võistlust naaseb Artur Kazaritski mõneks ajaks Eestisse. Kuigi Kazaritski jätkab tööd Taani restoranis Geranium, ei välista ta koostööd ka kodumaiste restoranidega. Kazaritski rõhutab, et on avatud huvitavatele projektidele Eestis, eriti sooviks ta kaasa lüüa ettevõtmistes, mis avaldavad mõju ühiskonnale ning annaks köögikunstile teise mõõtme. Lisaks on Kazaritski huvitatud Eesti toidukultuuri arendamisest.

26. ja 27. septembril saab võistlust jälgida reaalajas veebilehel bocusedor-tv.com. Finaalvõistluse pilte ja uudiseid näeb ka Eesti kulinaaria instituudi ja Bocuse d’Or Estonia sotsiaalmeedia kanalites.

Võistlusel osalevad sel aastal Norra, Itaalia, Costa Rica, Rootsi, Šveits, Singapur, Indoneesia, Kolumbia, Tuneesia, Venemaa, Ecuador, Taani, Eesti, Uus-Meremaa, Uruguay, Prantsusmaa, Island, Jaapan, Maroko, Soome, Tšiili, Tai ja Ungari.

Kokandusvõistluse Bocuse d’Or asutas 1987. aastal Prantsuse legendaarne kokk Paul Bocuse. Sarnaselt olümpiale võisteldakse ka Bocuse d’Oril kolme värvi auhindade nimel: kuld, hõbe ja pronks. Tiitel on väärtuslik ja selle nimel tehakse kõvasti tööd – kaotama ei lähe keegi. Ettevalmistus finaaliks kestab kuid ja treeningud on pingelised. Protsessi käigus on kokkadel võimalus panna ennast proovile, võtta mõõtu maailma parimatega ja avastada endas varjatud võimeid ning ressursse.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid