“Me jagame kalu vääris- ja prügikaladeks. Eks inimene hindab neid, keda ta saab enda heaoluks hästi ära kasutada. Kusjuures hinnangud muutuvad ajas. See, kuidas me mingit kalaliiki hindame, on palju sotsiaalses värgis kinni. Nõukogude ajal söödi lõhet ainult kergelt soolatuna saia peal. Teistmoodi söömine tundus pühaduseteotusena, rüvetusena. Kes siis lõhest suppi keetis või praadi tegi! Ei-ei! Aga ajad muutusid. Inimesed ostavad ja söövad ja nii mõnigi ütleb nüüd: “Mul on neist lõhedest ja forellidest kõriauguni, midagi muud tahaks!”