Taimsed piimad (kutsutakse neid ka vegan piimadeks, taimseteks piimajookideks) ei ole tehniliselt võttes piimad, kuigi nende idee on sarnaseid loomseid tooteid asendada või olla neile alternatiiviks. Kutsuma peaks neid pigem ikkagi piimajookideks, kuigi enamus arenenud maailma on võtnud omaks terminid nagu kaerapiim, riisipiim, mandlipiim. Ajamata neid segamini loomsete piimadega, ootamata neilt koopiat või päris samu elamusi.

Eesti oma kaerapiimad

Eelmise aasta sügisel tuli Tere piimatööstus turule Eesti esimese taimse piimajoogiga, täpsemalt kaerapiimaga. Selle aasta sügisel paisatakse müüki teinegi Eesti tootja kaerapiim, sellel korral siis Jane Kaerajoogi brändi alt. Miks just kaer ja miks just nüüd?

“Kaer on meile, eestlastele vägagi omane tooraine. Oleme kaera aastasadu kasvatanud, erineval moel söönud ja selle maitse on meile tuttav. Maitse on kindlasti oluline, et inimesed joogi omaks võtaksid, kaeraga on see kindlasti lihtsam kui mõne eksootilisema toorainega,” räägib Tere toote innovatsioonijuht Liina Kimmel, kes juhib piimatööstuses nii öelda taimsete alternatiivide arendamist.

Jane Kaerajookide looja Jane Kaljulaid lisab, et maailmas on trend piima alternatiivide suunas olnud juba mitukümmend aastat, nagu ikka jõuavad trendid Eestisse teatava hilinemisega. “Kui vaadata kui pikaks on veninud Eesti poodides taimsete piimade riiulid, siis oli viimane aeg ka siin seda tootma hakata,” lisab Kaljulaid. Tema jaoks on oluline, et ta tegeleb just nimelt ainult taimsel toorainel põhinevate saaduste valmistamisega. Teadaolevalt peaks Eestis olema võimalik hetkel osta 26 erineva brändi taimseid piimajooke.

Hetkel kumbki bränd oma piimajooke Eestis ei tooda, kuid plaanid seda siin teha on juba töös. Kui Tere toodab oma piimajooki Soomes, siis Jane leidis omale partneri Rootsist. Mis aga 100% eestlastele kuuluvad, on nende piimajookide retseptid, sest enne joojatele klaasi valamist rikastatakse kaerast välja “loputatud” vedelikku nii rasva, vitamiinide, erinevate toitainete kui ensüümidega.

“Lisandeid on vaja, et muuta taimsed piimajoogid ikkagi tavapiimale maitselt sarnasemaks. Lisaks on vaja tõsta nende piimade toiteväärtust ja lisada aineid, mida piim võiks anda,” selgitab Kimmel. Kaljulaid lisab, et selle tõttu on ka erinevatel piimadel erinev värv - roosakast pruunika või kollakani -, erineva tugevusega aroom ja maitse, mis võib olla rasvasem, siidisem, vesisem ja nii edasi.

Jalajälg keskkonnale kordades väiksem

Taimsetele piimajookidel on loomse piima ees üksjagu eeliseid, millega tarbijat võluda: loomasõbralik, mingist laktoosist pole juttugi ning nende tootmise ökoloogiline jalajälg on kordades väiksem. Keskkonnateadlikkuse tõusu ajastul pööravad tarbijad aina rohkem tähelepanu sellele, kuidas ja millised hinnaga on nende toit kasvatatud. BBC teadusportaal on toonud välja, et klaasi kaerapiima tootmine on kolm korda väiksema CO2 emissiooniga kui lehmapiima puhul. Kaerapiima puhul kasutatakse ligi kümme korda vähem maad ja kuus korda vähem vett.

Jane kaerapiima pakendit hakkab just keskkonnaoludele mõtlemise tõttu ilustama polaarrebane. “Toiduainetööstuse mõju keskkonnale on selle rebase põlist eluala tugevalt mõjutanud,” selgitab Kaljulaid.

Stuudios tutvustasid Eesti esimesi kaerajooke Jane Kaerajookide looja Jane Kaljulaid ja Tere/Nordic Milk toote innovatsioonijuht Liina Kimmel. Saadet juhtisid Martin, Liisa ja Keiu. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Kuula joogisaate “Vala välja!” viimast lindistust Delfi Tasku kanalist: