1. Sauvignon Blanc on lapsevanemaks ühele maailma kuulsaimale viinamarjale – Cabernet Sauvignon’ile. Vitis vinifera viinamarjade puhul on üsna tavaline, et uue marja ema ja isa ei ole sama “värvi”. Lihtsalt infoks mainime ära, et Cabernet Sauvignon’i teiseks vanemaks on Cabernet Franc, mis on punane mari.
  2. Üks aroom, mis Sauvignon Blanc’i viinamarjast valmistatud veiniga peaaegu alati seondub ja just kõige kaunikõlalisem ega kaunilõhnalisem pole, on … kassipiss. Lõhnaühend, mis seda kassipissi motiivi annab seostub enamikule võimendatud musta sõstra või tikriga, seda ühendit kasutatakse näiteks ka mujal toiduainetööstuses, aga ka parfümeerias. Mõned veinitootjad kasutavad seda aroomi aga oma turunduses ilma igasuguse valehäbita ära: mõelge näiteks Uus-Meremaalt pärit Coopers Creek’i veinile "Cat's Pee On A Gooseberry Bush" (“Kassipiss tikripõõsal”). Nimi ütleb üsna täpselt ära selle, milliseid aroome sellest veinist võib leida.
  3. Lisaks Vanale-Maailmale on Uus-Meremaa üks planeedi suurimaid Sauvignon Blanc'i austajaid ja sealne tuntuim piirkond, kus seda marja kasvatatakse on Marlborough. Sauvignon Blanc’i kasvatatakse Uus-Meremaal pindalal, kuhu mahuks kenasti laiutama nii Tallinn, Tartu kui Pärnu, täpsemalt siis 23 000 hektaril. Võrdluseks: terve Prantsusmaa lõikes kasvatatakse Sauvignon Blanc’i 27 000 hektaril.
Maailmaränduriks kujunenud viinamarjast, selle marja ajaloost ja parimatest näidetest räägib stuudios tunnustatud sommeljee Marko Mägi.

Marja ajalooline kodu asub Prantsusmaal Loire’i orus, kuigi enamus inimesi võiksid selleks kodumaaks pakkuda hoopis mõne Uue-Maailma veinipiirkonna. Esimene teadaolev Sauvignon Blanc’i mainimine kirjanduses pärineb juba aastast 1534. Sauvignon Blanc’ist – mitte küll selle nime all – kirjutas näiteks François Rabelais oma romaanis “Gargantua”.

Sauvignon Blanc või teise nimega Sauvage Blanc tähendab otsetõlkes “metsikut valget”. Selline nimi viitab eelkõige marja väljanägemisele ja asjaolule, et tegemist on metsikult arenenud marjaga. Mis puutub aga marja aroomidesse, siis Sauvignon Blanc'i tunneb enamasti üsna lihtsalt pokaalis ära tugeva, võimendatud musta sõstra lõhna järgi. Muus osas on veinidel tavaliselt tugevad rohelised aroomid, sinna sekka kuuluvad näiteks karusmari, roheline pipar, spargel ja nii edasi. Maitses on veinid aga kerged ja Sauvignon Blanc juuaksegi enamasti ära noore veinina, kuna keldris hoidmine ei anna palju sellele veinile juurde. Muuseas, Sauvignon Blanc on ka Riesling’i kõrval esimesi marju, millest toodetud veini hakati keeratava korgiga pudelitesse villima!

Prantsusmaa puhul tasub meeles pidada, et viinamarjade nimesid enamasti pudelile ei märgita. 100% Sauvignon Blanc'iga on tegemist kindlasti juhul, kui sildilt paistab Pouilly-Fumé apellatsioonide nimi, Sancerre’i apellatsioonis võib roosa ja punase veini puhul kasutada ka Pinot Noir marja (sellest maailma ühest imelisemast ja mitmekihilisemast marjast tuleb juttu ühes järgmises saates).

Sauvignon Blanc on väga gastronoomne vein, mis avanebki paremini just millegi kõrvale rüübates. Milliste toitudega sellest marjast veinid sobivad, mida silmas pidada söökide valimisel? Esiteks seda, et enamasti on Sauvignon Blanc’i puhul tegemist ikkagi pigem kerge veiniga, nii et kerge peaks olema ka toit ja selle valmistuseks valitud tooraine.

Teiseks tasub meeles pidada, et kui mõru maitse ei meeldi, siis võiks Sauvignon Blanc’i juues vältida toidus kõike, mis on mõru. Vastasel juhul võimendub just mõru iga suutäie järelmaitses. Sama kehtib näiteks koriandri puhul: kui koriander meeldima juhtub, on see mõistagi hea uudis - Sauvignon Blanc võimendab koriandrit. Suurepärane kombinatsioon tekib aga, kui Sauvignon Blanc’iga panna paari erinevad pika järelmaitsega kitsejuustud. Proovige järele! Rohkem ja põhjalikemaid toidusoovitusi jagab sommeljee juba saates.

Saates valasime välja ja lasime “hammaste tagant” läbi neli suurepärast Sauvignon Blanc marjast veini:


Stuudios rääkis viinamarja ajaloost ja olemusest sommeljee Marko Mägi, kuulasid veiniõppurid Keiu ja Martin. Erilised tänud lähevad saate toetajale Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonile, kes saatis stuudiosse nii oma sommeljee kui maitsmisele tulnud veinid. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Kuula järjekordset joogisaate “Vala välja!” lindistust siit: