• Chardonnay on valgetest veiniviinamarjadest levikult esimesel kohal. Õigupoolest on olemas küll üks valge viinamari, mida kasvatatakse veel rohkem, Sultana. Ent on põhjus, miks seda nime nii palju ei teata. Seda kohtame nimelt hoopis söögiviinamarjade ja rosinate kujul.
  • Inimene ajaloost, kes Chardonnay kuulsusesse üksjagu panustas, on Karl Suur ehk Charlemagne, kellele meeldis hirmsasti veini juua. Lugude kohaselt ei meeldinud tema naisele aga sugugi, et mehe habe muudkui punasest veinist tilkus. Nii otsustas ettevõtlik naine, et punased viinamarjad tuleb välja juurida ja valged asemele istutada. Koht, kuhu need marjad istutati, on praeguseks üks tuntumaid Burgundia piirkondi, Corton-Charlemagne.
  • 1980ndatel otsustati hakata USAs Burgundia stiilis veini imiteerima. Sellega mindi aga kõvasti üle piiri ja tamme-vanillisust ja isegi magusust sai veinidesse nii palju, et rafineerituma maitsega veinisõbrad ei tahtnud Chardonnay’st enam kuuldagi. Selle tulemusena tekkis ABC-liikumine. See täheühend tähendab siinses kontekstis: Anything But Chardonnay. Eesti keeli: ükskõik mis, aga mitte Chardonnay.


Esimesed teated Chardonnay kohta tulevad 13. sajandi Prantsusmaalt. Marja päritolu kohta on erinevaid pakkumisi, mis viivad nii Prantsusmaale, Austriasse kui Lähis-Idasse. DNA-testide ajastul on välja selgitatud, et tegemist on Pinot Noir’ ja Gouais Blanc’i ristandiga. Niisiis, Pinot’ perekonna võsuke!

Enamasti teatakse kõnealust marja just Chardonnay nime all, üks väheseid kasutuselolevaid sünonüüme on Morillon (Austrias). Küll aga võib veinide siltidel kohata piirkondade nimesid, mille puhul on alati põhjust kahtlustada nende taga just Chardonnay’d. Peamiselt räägime sel juhul Prantsusmaast, kus marju väljaspool Alsace’i siltidele suuremat märkima ei kiputa. Üks tuntumaid näiteid on Chablis, mis on Burgundia põhjaosas asuv eraldiseisev ala. Samuti Pouilly-Fuissé, mis asub ka Burgundias, ent lõuna pool. Kui vahuveinidel on kiri Blanc de Blancs, võib samuti oletada, et see on (suuremas osas) Chardonnay’st.

Chardonnay’d kasvatatakse peaaegu kõikjal veiniriikides. Parimateks näideteks peetakse sageli Prantsusmaa eksemplare: Burgundia veine ja vahuveine Champagne’ist.

Maitselt ja lõhnalt on Chardonnay üsna neutraalne. Äratuntavad on õunad ja tsitrused, ent suurema osa oma olemusest võtab ta kaasa pinnaselt, kus ta kasvab ja sellest, kuidas teda valmistatakse. Näiteks sageli seostub Chardonnay tammevaadist tuleneva vaniljearoomiga (ja kookose ja pähkliaroomiga ja…), millele lisandub malolaktilisest fermentatsioonist tulenev kreemisus.

Mida erinevate Chardonnay’de kõrvale süüa? Mõned näited. Särtsakalt mineraalse Chablis’ või muude värskete mõnusate Chardonnay’de kõrvale võib julgelt tellida värskeid austreid ja muid värskeid mereande. Vahepealse troopilise mahlase stiili juurde sobivad pastaroad kooreses kastmes. Samuti klapivad selle stiiliga kenasti kõrvitsalised, nii et miks mitte katsetada kõrvitsapüreesupiga. Täidlase kreemise Chardonnay juurde tasub proovida näiteks võikastmes homaari saba. Grillitud kana, kala ja sealiha võib lopsaka stiili juurde samuti suurepäraselt sobida.

Kui Chardonnay mekib, siis mis võiksid olla alternatiivid, mis mõnevõrra sarnaseid elamusi võiksid pakkuda? Mõned võimalused: Pinot Blanc (selle marjaga on Chardonnay’d ka ajalooliselt segamini aetud, Saksamaal tuntakse teda Weissburgunderi nime all), Chenin Blanc. Mineraalsema Chardonnay alternatiivina võib proovida aga Alvarinhot.

Veinid, mida saates maitsesime:

Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Kuula järjekordset joogisaate “Vala välja!” lindistust siit: