Viiekümnendad

Viiekümnendad oli aeg, mil inimkond tegeles veel sõja tagajärgedega ja proovis rahu säilitada. Maailm muutus avatumaks ja kultuursemaks. Nii tõusis lisaks populaarsetele lauljatele, nagu Frank Sinatra ja Elvis Presley, ka jäätisemaailma uus täht – tootmise avas 1956. aastal Tallinna Külmhoone. Päris esimeseks jäätiseks oli mõnusalt rammus plombiiri pulgajäätis.

Jäätisepaberi eskiis. FOTO: PREMIA

Sellegipoolest jäid esimesed jäätisetootmise aastad vähemalt maitsete osas tagasihoidlikuks – tarbijad said valida vaid šokolaadi-, vanilli- või karamellimaitselise jäätise vahel. Lisaks oli toona jäätis kartongist topsis, mille ostuga sai jäätisesõber kaasa eraldi pulga. Suuremad jäätisetellimused pakiti hoopiski kilekottidesse. Kümnendi populaarseimate jäätiste seas oli Eskimo jäätis, mida võis aastate jooksul mitmesuguste erinevate maitsete ja pakenditega kohata.

Kuuekümnendad

Kuuekümnendad oli põnev, rahutu ja mässuline aeg, mil maailmas toimusid suured sotsiaalsed ja tehnoloogilised muutused. Põnevust ja muutusi tõi aastakümme ka Premiale.

Nii oli jäätisesõpradel 1966. aastal juba võimalik nautida 21 erinevat sorti jäätist. Nende hulgas kakao-, kohvi-, muna-, jõhvika-, kirsi- ja maasikatäidisega koorejäätist ning piimajäätist. Muidugi ei puudunud valikust plombiiri- ja puuviljajäätised. Poelettidelt võis leida glasuuritud Tallinna jäätise, piimajäätise lisandiga, šokolaadiplombiiri, šokolaadi-koorejäätise, kohviplombiiri ja hulganisti Eskimo jäätiseid, mis olid mähitud tibupiltidega ning tumekollasesse pakendisse. Nii võisid ostlejad juba kuuekümnendatel poes jäätiselettide juures parajas kimbatuses olla, sest valikut teha oli ikka päris keeruline. Kuuekümnendate keskpaigas sündis ka vanilliplombiiri retsept, mida tänapäeval saame nautida Eriti Rammusa koorejäätise nime all.

Seitsmekümnendad
Seitsmekümnendad tõid inimkonnale mikrolaineahju, mobiiltelefonid ja videomängud. Lisaks hitid Bob Dylanilt, Queenilt ja Led Zeppelinilt. Peale muusikute ja kultuuritegelaste väljusid hitid ka Premia tootmisest. Kümnendi menukamaks jäätiseks võib julgelt pidada 1979. aastal valminud Regatti, mille pakendeid ehtisid toona uhked valged purjed. Kuigi jäätise pakend sai värske ilme 1989. aastal, siis legendaarse jäätise retsept on püsinud ajas täpselt samasugune.

Turule tulid ka uued eriti külmad maitsed – Antarktise- ja Polaarjäätised. Lisaks vanad klassikud, nagu puuvilja-marjajäätis, koolijäätis, šokolaadiglasuuris brülee-koorejäätis Tallinn, šokolaadiglasuuris koorejäätis Eskimo ja erinevad plombiirid, mille pakendeid katsid jänesed ning pingviinid. Kui praegu on koolijäätist võimalik poest saada aasta ringi, siis toona müüdi koolijäätist peamiselt ikkagi siis, kui oli uuesti aeg kooli minna.

Kaheksakümnendad

Kaheksakümnendad panid inimesed Moonwalki tantsima, soenguid lohvakaks muutma ja veel rohkem jäätist sööma.

Premia valikusse lisandusid mõnusates retropakendites Malviina ja Lumevalgekese jäätised. Muidugi jätkus Regatti hiilgeaeg ning jäätist võis leida uute maitsete ja pakenditega.

Poelettidelt sai kaasa haarata ka glasuuritud brülee-koorejäätise, glasuuritud piimajäätise Eskimo lisandiga, koorejäätise lisanditega ja eriti karuse pakendiga glasuurplombiiri.

Nii oli kaheksakümnendatel poodides juba nii palju erinevaid jäätisemaitseid, et kõikide maitsetega jõudsid tutvuda vaid tulihingelised jäätisesõbrad!

Üheksakümnendad

Üheksakümnendatel sai jäätist limpsida tuntud filmide, nagu „Titanic” ja „Forrest Gump”, saatel. Ajastu kõige suuremaks tulijateks olid kindlasti Jäälille-nimelised jäätised, mis tulid müügile jäätisetuutuna. Jäätist ümbritsev vahvel valmis Tallinna Külmhoones käsitööna.

Samuti jääb 1999. aastat meenutama legendaarse Väikse Tomi jäätise sünd. Ülejäänud müügil olnud jäätised olid samad mis kaheksakümnendatel ning paljudel müügile tulnud jäätistel ei olnud eraldi uhkeid nimesid, vaid neid müüdi hoopiski maitsete järgi.

Kahetuhandedad

Uus sajand tõi hulganisti kunsti, muusikat, teadust ja tehnoloogiat. Kõik see immitses ka Premia tootmisesse. Nii said tolle aja lapsed ja lapsevanemad nautida uuenenud Väikse Tomi koolijäätist, piparmündijäätist šokolaaditükkidega, Limpa limonaadijääd ja Vana Toomase jäätiseid. Tootmisesse jõudis kõik, mida inimesed ihkasid või soovisid. Nii võis leida ka hullumeelseid maitseid – näiteks Battery energiajoogiga või Crazy Blue jäätist. Lisaks jõudsid poelettidele Vau jäätised, mis kohe tarbijate südamed võitsid.

Mitmeid toona saadaval olnud maitseid, mis inimestele südamesse pugesid, võib ka praegu poelettidelt leida. Näiteks Eriti Rammusat jäätist, mis tuli turule 2010. aasta kevadel.

Lisaks sai 2000. aastatel alguse Premia kaubamärk, mille logo hakkas edaspidi Tallinna Külmhoone asemel jäätisepakendeid ehtima.

Tänapäev

Kui eelnevatel aastatel võis leida peamiselt vanu klassikuid – koorejäätiseid, plombiire, šokolaadi ja vanilli –, siis praegust aastakümmet iseloomustab kindlasti põnevate maitsekombinatsioonide, tekstuuride ja pakendite rohkus. Kes oleks osanud mõned aastakümned tagasi arvata, et poelettidelt võib leida musta värvi, eksootilise mango-melonimaitselise või hoopis batoonikujulise maapähklijäätise?

Ning kui vanasti ehtisid jäätisepakendeid lõbusad karud, tibud, väikesed tüdrukud ja poisid, siis tänapäeval võib pakenditelt leida ka kohalikke kuulsuseid, nagu Vanamees ja Nublu. Vanamehe jäätis on hõrk suutäis vanilli-koorejäätist soolakaramelliga, miš on parem kui unenäoš! Nublikuga saavad magusaisu rahuldatud nii šokolaadi kui ka karamelli tulised austajad. Lisaks peidavad end jäätistes küpsised, brownie’d, kommid ja moosid. Mõeldud on ka tervislikke eluviise armastavale ning täistaimset toidulauda eelistavale tarbijale, kes saab valida nautimiseks vähendatud suhkrusisaldusega või piima ja kooreta valminud jäätiseid. Peale selle saab jäätiseid nautida mitmetes erinevates kujudes: nii sõõrikuna kui ka klotsikuna.

Käimasoleva aastakümne üheks erilisemaks avastuseks on kindlasti Premia 65 aasta juubeliks sündinud jäätisekommid, kus piimašokolaadises glasuuris kümbleb vanilli-koorejäätis. Parajalt väike, piisavalt rammus!