Frappe ja frappuccino ei ole üks ja seesama! Mis neil vahet on ja kuidas neid mõnusalt jahutavaid kohvijooke valmistada?
Frappe (kirjutatud ka frappé) on Kreekast pärit külm kohvijook. Seda valmistatakse tavaliselt lahustuvat kohvi, vett, suhkrut ja piima kasutades, kirjutab Kohvisemu blogi.
Tegelikult on Kreeka päritolu vaieldav. Väidetavalt müüdi sama nime all Prantsusmaal juba 19. sajandil mitmeid külmi kohvijooke.
Aga Kreekast on saanud alguse joogi versioon, mis on ülemaailmselt kõige populaarsemaks saanud. See valmistati esmakordselt 1958. aastal.
Nimelt käis tol ajal Thessaloniki Rahvusvaheline Mess. Nestlé esindaja Gianiss Dritsas esitles uut toodet lastele: šokolaadijook, mis valmis piimaga koos loksutades vaid hetkega.
Dritsase töötaja Dimitris Vakondios tahtis juua oma lahustavat kohvi. Kuid ta ei leidnud lõunapausi ajal kuuma vett. Niiviisi loksutaski ta külma vee ja jääkuubikutega koos lahustavat kohvi.
Taolisest eksperimendist saigi alguse frappe. Sündmuse järel hakkas frappe populaarsus üle terve Kreeka aina kasvama.
Muidugi ei jätnud seda trendi Nestlé kasutamata. Nad hakkasid seda jooki 1980. aastatel elavalt reklaamima. Menukus kasvas veelgi.
Lõpuks sulandus Nestlé kaubamärk ja frappe mitmetes maailma piirkondades üheks. Kuigi tänapäeval räägime pigem lihtsalt frappest, siis aastakümneid tagasi kutsuti seda tihti Nestlé frappeks.
Kuidas frappet valmistada?
Frappe puhul leidub retsepte seinast-seina. Mõnikord kasutatakse piima, teinekord mitte. Suhkru kogus sõltub soovist.
Huvitav on seegi, et paremad kohvipoed on hakanud valmistama frappet espresso baasil. See muudab joogi tekstuuri ja konsistentsi märgatavalt.
Kui lähed aga Kreekasse, siis võid üldjuhul oodata jooki, mis on jätkuvalt tehtud lahustuva kohviga. Paljudes kohvikutes saad täpsustada, kas soovid magusat (4 tl suhkrut), keskmiselt magusat (2 tl suhkrut) või lihtsat (ilma suhkruta) frappet.
Kreeka stiilis frappe
Sul läheb vaja:
- 2 tl lahustuvat kohvi
- 2 tl suhkrut
- 160 ml külma vett
- 2 spl piima (võib välja jätta)
- jääkuubikuid
- Aseta kohvi, külm vesi ja suhkur šeikerisse, purki või isegi blenderisse.
- Kui raputad ise, siis tee seda kuni 30 sekundit. Kasutades elektrilist abivahendit mikserda seda jooki 15 sekundit.
- Pärast raputamist või mikserdamist peaks olema joogi peale tekkinud tihke vaht.
- Pane mõned jääkuubikud kõrgesse joogiklaasi.
- Vala vahune kohvisegu aeglaselt klaasi. Soovi korral võid samal ajal valada juurde ka veidi piima.
- Serveeri frappe koheselt. See jook ei kannata seismist.
Espressoga valmistatud frappe
Sul läheb vaja:
- 2 espressot
- 1 spl + 1 tl suhkrusiirupit
- 5-6 jääkuubikut
- Jahuta 150 ml mahutav klaas täielikult maha. Selle joogi valmistamise eelduseks on külm klaas.
- Valmista cappuccino tassi kaks espressot.
- Lisa blenderisse jääkuubikud ja suhkrusiirupi. Kahe espresso koguse vala viimase asjana.
- Blenderda koostisaineid 30 sekundit. Tulemuseks peaks olema siidjas ja vahune kohvijook.
- Vala klaasi samal ajal sõelaga üleliigse jää välja filtreerides.
- Serveeri kohe pärast valmistamist.
Mis on frappuccino?
Frappuccino võib tähistada kahte asja: Starbucks Frappuccino või lihtsalt ühte külma kohvijooki. Ei, me ei taha kohvisemudele siinkohal suure kohvipoodide keti reklaami teha. Lihtsalt selle joogi kuulsusrikas ajalugu hakkabki Starbucksist pihta. Või kas ikka hakkab?
1993 aastal oli Los Angeleses järjekordne kuum suvi. Kohvipoodide keti turundajad märkasid, et väiksemad tegijad pakkusid blenderiga valmistatud jahedaid kohvijooke.
Sellest hetkest peale sai selgeks, et sealt võib Starbucksile uus tootesari sündida. Järgmisel aastal hakatigi jääga mikserdatud jooke klientidele pakkuma.
Samal ajal ostsid nad Bostonis ära kohviketi The Coffee Connection. Üks nende toodetest kandis nime frappuccino. Nad võtsid toote nime ja idee ning muutsid selle oma uue suvehiti brändiks.
1995 aastal sai sellest tõeline menujook. Kõikides Starbucksides USAs ja Kanadas hakati frappuccinot pakkuma.
Suure populaarsuse põhjus oli lihtne. Ettevõte tõi kohvipoodidesse inimesi, kes muidu kuumi kohvi- ja teejooke ei armasta. See oli agressiivne ja edukas turulaiendus.
Starbucks võttis juba olemasoleva joogi ja muutis selle üüratult menukaks. Siiski tuleb au anda George Howellile, kes selle välja arendas, nime andis ning kaubamärgi registreeris oma The Coffee Connection keti alt.
Mis frappuccino täpselt on?
Sõna “frappuccino” on pandud kokku joogi nimetustest frappe ja cappuccino. Seejuures pole teada, kas frappe tähendab siinkohal Kreeka jääkohvi või hoopis Bostoni piirkonna nimetust tihke konsistentsiga piimakokteilile.
Tavaline frappuccino koosneb kohvi põhjast, mida mikserdatakse jää ja mitmesuguste lisanditega. Samuti lisatakse joogile otsa vahukoorest müts ja törts maitsesiirupit.
Frappuccino lisandite hulka võivad kuuluda näiteks šokolaaditükid, maitsepulbrid, espresso shotid ning siirupid. Lõplike jookide variatiivsus on metsik.
Kuigi seda jooki seostatakse Starbucksiga, siis tegelikult saad endale ka kodus hõlpsalt frappuccinot valmistada.
Maasika frappuccino
Sul läheb vaja:
- 1 espresso
- 120 ml külma piima
- 60 g maasikaid
- 50 g maasikajäätist
- 30 ml magusat kondenspiima
- 30 ml vahukoort
- 8-10 jääkuubikut
- Lisa kõik koostisosad korraga blenderisse.
- Mikserda komponendid korralikult läbi. Seejärel vala klaasi ja lisa kõige otsa soovi korral vahukoort.
- Tunne end vabalt koostisainete koguseid ja vahekordi muutes.
- Serveeri frappuccino viivitamatult pärast valmistamist.
Matcha frappuccino
Sul läheb vaja:
- 200 ml külma piima
- 2 tl matcha pulbrit
- 1 mg vanilliekstrakti
- 50 g vanillijäätist
- 30 ml magusat kondenspiima
- 8-10 jääkuubikut
- Lisa kõik ained korraga blenderisse.
- Lülita blender tugevasse režiimi, mis purustab korralikult ka jääkuubikud.
- Kui soovid veidi tugevamat tee maitset, siis võid matcha kogust suurendada.
- Vahukoor sobib hästi ka matcha frappuccino otsa. Võid veidi rohelise tee pulbrit raputada vahukoore mütsi peale.
KKK Frappe ja Frappuccino kohta
Mis asi on Frappuccino Crème?
Kohvipoed said peagi aru, et kõik inimesed ei soovi kofeiiniga jooke. Selleks puhuks on loodud Crème variant, milles ei sisaldu ühtki kohvi sisaldavat koostisainet. Maitset annavad hoopiski mitmesugused siirupid.
Kuidas saada võimalikult vahune frappe?
Vahusus ja selle kestvus sõltub kasutatavast kohvitüübist. Võimalikult madal looduslike õlide sisaldus hoiab vahtu kauem seisvana. Seepärast on pihustuskuivatuse teel valmistatud lahustuv kohvi eelistatud, kuna õlide osakaal on madalam.
Mis erinevus on frappe ja freddo espresso vahel?
Freddo espresso erineb frappest koostisainete ja valmistusviisi poolest. Freddo espresso puhul lisatakse kahele ristretto doosile juurde suhkrut ja jääkuubikuid. Jooki segatakse kuniks kohvi külmaks muutub. Seejärel valatakse see klaasi, kuhu on veel jääd lisatud.