Õnnelik jäätisemeister, kes pole 44 aastat suve näinud

Erika Tuulik on üles kasvatanud kolm last ning tänu oma jäätisemeistri tööle pakkunud rõõmu veel tuhandetele lastele ja täiskasvanutele. Erika on pealt näinud Regati jäätise sünniaega, Väikese Tomi jäätise fenomeni algust ning proovinud sadu jäätisemaitseid. Nimelt on ta on üks õnnelikest, kelle igapäevatöö hulka kuulub ka jäätise maitsmine.

Erika jäätisekarjäär algas 1977. aastal Tallinna Külmhoonest. Toona aga ei sattunud külmhoonesse tööle vabatahtlikult – nii nagu Nõukogude Liidu ajal ikka kombeks oli, suunati koolist ta sinna lihtsalt tööle edasi. “Vastu ei saanud vaielda,” meenutab naerusuil Erika, kes on hariduse järgi piimatehnoloog.

Erika pidi Tallinna Külmhoones töötama kolm aastat enne, kui tohtis toonaste reeglite järgi üldse muudele ametikohtadele mõeldagi. Sinna ta aga jäi ja nii on ta oma 44-aastase karjääri jooksul olnud nii vahetuse meister, tootmisinsener kui ka insener-tehnoloog. Viimased 16 aastat on Erika olnud vahetuse juht.

Regati jäätise sünni juures

Erika meenutab, et tema algusaegadel oli jäätisekultuur hoopis teistmoodi. Polnud uhkeid pakendeid, vahvleid, pulki ega erimaitseid. Müüdi paljaid topse ning eraldi vanilje- või šokolaadimaitselist jäätist sinna juurde. Iga uus asi jäätise maailmas – olgu selleks teistsugune maitse, pakend või tops – oli uuenduslik ning fenomenaalne.

Kui Erika 1977. aastal Tallinna Külmhoonesse tööle läks, sündis aga omamoodi revolutsioon ning jäätistele hakati ümmargusi etikette peale panema. Õige pea lisandusid ka pakendid, mis andsid ühe tööülesande juurde. “See juhtus kõik nii kiiresti! Iga aasta pidi pakendeid muutma, sest pidevalt tulid uued reeglid,” meenutab ta. Erika sõnul kasutati algusaastatel pakendamiseks peamiselt pärgamenti ning esimesed turule tulnud jäätisepakendid on Erikal ka kõik alles.

Lisaks oli Erika kohal, kui hakati valmistama üht eestlaste armastatuimat jäätist Regatt. “Regatt oli oma ea kohta ikka nooblim jäätis. Osalt seetõttu, et see polnud vahvlitopsis ning koorene suutäis oli pulga ümber pandud. Tollel ajal oli pulgajäätiseid turul väga vähe,” meenutab ta. Huvitaval kombel aga algusaastatel Regatt nii populaarne ei olnud ning vahepeal kaaluti tootmine sootuks lõpetada. Selleni aga õnneks ei jõutud.

Jäätist ja matemaatikat

Praegu on Erika vahetuse juht ehk hoolitseb selle eest, et kõik jäätised saavad õigeks ajaks valmis ning on ka õige maitsega. Nii alustab ta tööd hommikul 6.15, et välja arvutada järgmise päeva jäätisesegud. See tähendab, et ta kalkuleerib jäätiseretseptid, hoolitseb selle eest, et koort jätkuks piisavalt igasse jäätisesse ning et koore rasvaprotsent oleks ka õige. Nii käib tema käe alt läbi iga päev tonnides jäätiseid. “Suvisel rekordpäeval oleme tootnud 42–43 tonni jäätist,” räägib ta.

Pärast arvestustöid on aeg proovida eilseid ja tänaseid jäätiseid ning veenduda, et kõik maitseb nii nagu ette nähtud. Kui aga midagi kasvõi natukene valesti on, tunneb Erika seda koheselt. “Kui värv mulle ei meeldi, maitse pole intensiivne või pakend pole täiuslik, siis turule see ikkagi ei jõua,” kinnitab ta.

Võrreldes Erika algusajaga Tallinna Külmhoones tulevad kunagi peamiselt käsitööna valminud jäätised nüüd tootmisliinilt ning kolme maitse asemel on valikus kordades rohkem põnevaid maitsekombinatsioone. „Just sortimendi suurenemine on teinud töö pisut keerulisemaks, sest nüüd tuleb jäätistele lisada erinevaid moose, brownie-, šokolaadi- ja vahvlitükke ja soolakaramelli. Kuid tehnoloogilised võimalused panevad pidevalt uusi asju õppima ega lase igavusel tekkida,“ selgitab Erika tänapäevaseid jäätisetootmise eripärasid.

Armastab soolast, kuid jumaldab magusat

Lisaks igapäevasele tööle, tegeles Erika varem ka külmhoonesse ekskursioonile tulnud lastega. Tema sõnul huvitab lapsi ikka üks ja sama: “Ikka uuritakse, kas jäätist saab siin töötades lõputult süüa ja mis jäätis mulle maitseb”. Naine tõdeb naerdes, et jäätist saab tõepoolest süüa nii palju, kui hing ihkab ning piparmündijäätisele ei suuda ta ise kunagi vastu panna.

Erika tunnistab, et nii pikki aastaid on teda lisaks jäätisele hoidnud Premias ikka head kolleegid. Jäätist toodab aastaringselt ühes vahetuses 30 inimest ning suvehooajaks võetakse sama palju juurde. Sarnaselt Erikaga söövad ka ülejäänud töötajad igapäevaselt jäätist. “Üks töökaaslane räägib mulle pidevalt, et “Ma kohe ei saa… ma pean sööma”,” naerab Erika.

Mitmed aastad suve on jäänud nägemata

Aastate jooksul on Erika üles kasvatanud kolm last ja on tänaseks ka vanaemaks lapselastele. Erika sõnul on ta tuttavad ja sõbrad ka juba harjunud, et tema veedab oma suved tööl jäätist valmistades ja puhkab novembris. “Aastaid pole suve näinud,” ütleb Erika naljatledes.

Kuigi jäätist sööb ta igapäevaselt, on tal magusaisu sellegipoolest: “Šokolaadi tahaks ikka!”. Samas tunnistab Erika, et kaldub pigem soolast toitu eelistama. Kunagi on ta Tallinna Külmhoones isegi soolaseid jäätiseid valmistanud: nimelt katsetati kilu- ja sinihallitusjuustu jäätise valmistamist, mis aga tootmishoonest kaugemale ei jõudnud.

Kõik vabad momendid veedab Erika suvekodus Hiiumaal, mille korrastamisele ja hoidmisele pühendab ta enamiku oma vabast ajast. “Mulle meeldib omaette nokitseda – restaureerida, värvida, parandada,” räägib ta.

Kui viimaks uurime, kui kaua Erika veel jäätiseid valmistada jaksab, vastab ta: “Kuule, pensioniiga hakkab tulema, aga tahaks veel!”.