See süsteem laseb tarbijatel lihtsalt võrrelda sama toidukategooria toodete toiteväärtust ja valida parima skooriga toote. Märgistussüsteem toob esile eriti kasulikud tooted, nagu pähklid, puuviljad ja juurviljad. Samuti loetleb see kaloreid ning määrab koostisosi, mida peaks piirama, nagu soolad, küllastunud rasvad ja suhkrud.

Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi teadur Uku Vainik on üks ligi 300st Euroopa teadlasest, kes on alla kirjutanud märgistussüsteemi kasutusele võtmist toetavale dokumendile.

„Meil on poes väga palju toitusid, mille vahel valida. Minu arvates on Nutri-Score hea initsiatiiv, kuidas toiduvalikud kergemaks ja kiiremaks teha. Kui inimene tahab tervislikumalt toituda, on tal lihtsam valida, ja kui ta tahab endale midagi ebatervislikku lubada, siis ta leiab lihtsalt ka selle üles,“ ütles teadlane. „Soovitan soojalt, et suurem osa toidukorvist moodustaks rohelised tähed (A ja B) ja siis väiksemal määral ka mõned oranžid või punased tähed (D ja E).“

„Praegune märgistus on väga põhjalik numbrite tabel. Kahjuks on selle tabeli pealt mittespetsialistil raskem kiireid otsuseid teha,“ lisas Vainik. „Värvikood teeb inimeste otsustamise lihtsamaks, sest enamik meist ei jaksa poes iga pakendi juures viis minutit lugeda neid numbreid ja selle põhjal toiduvalikuid teha. Meil kõigil oleks tervislikke valikuid lihtsam teha, kui oleks olemas selline lihtne värviliste tähtede süsteem (A-E).“

Paljud suured ettevõtted toiduainetööstuses ja jaemüüjad, nagu Danone, Nestlé, Lidl ja teised on avaldanud arvamust, et Nutri-Score’i süsteemi peaks Euroopas kohustuslikuks tegema ja kõikjal, kus see on lubatud, on Nestle seda ka kasutanud (Prantsusmaa, Belgia, Saksamaa, Hispaania, Luksemburg, Holland) ning hetkel arutatakse süsteemi teadusliku tausta tõttu selle Euroopa Liidu tasemel kasutusele võtmist.


Hea lugeja, mida sina arvad? Kas tänane märgistussüsteem on piisav või oleks rohelistest ja punastest koodidest rohkem abi? Avalda arvamust kommentaariumis!