Sisekujundaja toob välja viis asja, millega koduköögi planeerimisel kõige sagedamini puusse pannakse
Köök on üks olulisemaid investeeringuid kodudesse, ütleb Two Factorsi sisekujundaja Heinike Luht.. Ta soovitab enne koduköögi remontimist või uuendamist hoolega läbi mõelda, milliseks otstarbeks sa seda kööki kasutad — kui usin söögitegija sa oled, milline on sinu toiduvalmistamise stiil ja kui palju selle jaoks ruumi vaja läheb ning kui palju on sul asju, mis vajavad ära paigutamist.
Sisekujundaja toob välja viis levinumat viga, mida inimesed kööki planeerides kipuvad tegema.
1. Tööpinna unustamine
Üks suurimaid vigu, mida kahjuks liiga sageli ette tuleb, on tööpinna puudumine. Kööki planeerides ei arvestata piisavalt vaba ruumi jätmisega. Kahe silma vahele on jäänud kohad, kuhu üksikud märjad nõud panna nõrguma, kus oleks mugav toitu ette valmistada, kus hoida väiketehnikat (ka selle masina jaoks, mida täna veel peoletil imetlemas käiakse ja soovilistis oma aega ootamas on), toidu serveerimiseks jne.
2. Kappide ja panipaikadega koonerdamine
Ruumi tuleb planeerida ja jagada kõigele, mida plaanitakse köögis hoiustada, alustades maitseainetest kuni retseptiraamatuteni välja. Kindel plaan kappide sisu kohta aitab ka tulevikus korda hoida ja panipaiku mitte üle koormata. Mõtle välja, kuhu pistad oma potid ja pannid, vanaema keldrist toodud moosid, riivid-sõelad-koogivormid jms suuremad vidinad.
Ruumi maksimaalseks ära kasutamiseks tasub mõelda nutikate ladustamislahenduste peale nagu magnetpaneelid, vaheseinad, karbid, cargod jms väljatõmmatavad süsteemid.
3. Kokkuhoid valgustuse arvelt
Valgus on mistahes sisekujundusliku projekti puhul üks olulisemaid asju ning selle peale tuleks mõelda juba projekti alguses. Nii nagu teistes eluruumides, on ka köögis erinevad alad — üldvalgus, söögitegemise ala, kappide ja sahtlite valgustus, sokli valgus, hubane meeleoluvalgus koosviibimisteks ja söögilaua valgus. Erinevad toimingud nõuavad erinevat valgust — hakkimine, praadimine ja nõudepesu on pimedas ruumis ikka väga tülikad, aga mõnusaks õdusaks õhtusööginautimiseks ei ole nii eredat valgust tarvis. Kui lampide planeerimisega hiljaks jääda, siis järgmises etapis neid juurde lisada on väga tülikas ja mõningatel puhkudel uut remonti nõudev ettevõtmine.
4. Elektripistikute unustamine
See on ehk ilmselge, kuid enne, kui alustad torutöödega, mõtle läbi oma köögi kasutajamugavus ja elektripistikute asukohad. Mängi läbi töövoog köögis — kus saab asetsema veekeetja, kas mikrolaineahi ja kohvimasin või muud seadmed saavad olema tööpinnapealsed või integreeritavad, kas vajad lisaks voolupesasid mikseri, blenderi, rösteri, võileivagrilli või telefoni jaoks jne. Loe kokku, mitu köögimasinat sul igapäevakasutuses on, planeeri sisse kindlasti sama palju pistikuid ja lisaks igaks juhuks veel üks, suurema köögi puhul kaks-kolm. Mõtle ka, kas näiteks tolmuimeja jaoks on pistik olemas? Lastega või lemmikloomadega kodus on seegi hädavajalik. Levinum aps on see, et elektripistikute vajadust alahinnatakse kõvasti ning siis tuleb seda probleemi hakata lahendama pikendusjuhtmete või vargapesade abil.
5. Iga hinna eest ekspertide vältimine
Isetegemise kiusatus on sageli nii suur, et suure elevuse käigus unustatakse projekti kavandamisega seotud erinevad etapid ja nende kronoloogiline järjekord ning lahmitakse huupi. Nii võibki juhtuda, et kui plaan pole etapiti enne töödega pihta hakkamist põhjalikult läbi mõeldud, ei ole juba plaaditud seina puhul enam võimalik paigaldada integreeritud masinaid, lisada valgustust või elektripistikuid. Mitu sammu ette vaadates võib nutikas investeering projekti algusjärgus osutuda kulutõhusamaks kui keerulise ülesande amatöörlik ettevõtmine. Spetsialisti kaasamisel on köögiremontija jaoks disainist märksa olulisem funktsionaalsus ja kasutajamugavus. Ekspert oskab hinnata tööde vajadust, juhtida tähelepanu võimalikele kitsaskohtadele ning ära hoida võimalikke suuri ebamugavusi, mis alles remondi lõppedes kööki kasutama asudes ilmneda võivad.
