Suurperede moodi toidupoes ehk planeerimine ja leidlikkus aitavad toidukulud kontrolli all hoida

Kuigi toit on suur kuluartikkel nii suurtes kui ka väikestes peredes, on just suurpered toidukulude kärpimise meistriklassi parimad mentorid, kes oskavad kindla eelarvega koduköögis kulinaarseid imesid korda saata.

Koroona-aasta on muutnud kodud lasteaiaks, kooliks ja huviringiks ning suurendanud kulutusi toidule. Viimast on saanud tunda just suurpered, kus mitu suud toita. Samas on kodune aeg võimaldanud toidukuludele sügavamalt silma vaadata ning oma planeerimisoskused ja loovuse tõsisemalt proovile panna.

Fazer käis Kodusaia kampaania raames külas kahel suurperel, rääkis toidukordade planeerimisest, kuidas toidupoes aega kokku hoida, pere lemmiktoitudest ning kokkamise kavalatest nippidest, mis suurperedes järele proovitud, kuid toimivad edukalt ka väiksemates peredes.

Planeerimise meistriklass

Sarapsonide kuueliikmeline pere naudib metsa kaisutust valges majas, mis asub küll linnakärast eemal, kuid samas piisavalt lähedal, et vajadusel paarikümne minutiga suurlinna rõõme nautima sõita.

„Meie perele kodus olemine sobib ning seetõttu ei ole koroona-aasta kuidagi ahistavalt mõjunud. Küll aga jääb kasvavatele aktiivsetele tütardele kolmest soojast toidukorrast päevas tihti vajaka ning seda tuleb kompenseerida vahepaladega. See on teinud nädala eelarves püsimise keerulisemaks,“ tunnistavad ema Ellin ja isa Algis kui ühest suust.

Kuueliikmelise pere nädala toidueelarve laveerib 75 ja 95 euro vahel ehk pere püüab hoida igakuised toidukulud väiksemad kui 400 eurot. Isa tunnistab, et toidule võiks ka rohkem kulutada, aga kuna ees ootab mõned kuud tagasi soetatud maja renoveerimine, siis tuleb elada parajas plaanimajanduses. Nii on Sarapsonide peres igale pereliikmele arvestatud 150 eurot toiduks, riieteks ja meelelahutuseks. „Nädalaraha me päris ümbrikusse ei pane, arvestus on ikka kuupõhine – üks nädal kulub rohkem, teine vähem,“ täpsustab ema.

Koroonaajal on ette tulnud ka neid kuid, kus perel ei ole õnnestunud endale seatud toidueelarves püsida ning siis on söögiraha võetud näiteks riiete või majapidamise arvelt.

Toitu planeerivad ema ja isa eelkõige koos, võimalusel kaasavad ka lapsi. Kord nädalas istuvad vanemad laua taha ja panevad kirja külmikus ning kappides leiduvad toiduained. Paberile saanud toiduainete põhjal pannakse omakorda kirja toidukordade ideed ning seejärel hakkab vormuma poenimekiri, kuhu jõuavad asjad, mis veel puudu on.

„Meil ei ole kombeks panna täpselt kirja, mida me kindlal nädalapäeval sööme, küll aga reastame 7-8 õhtusööki koos vahepaladega ning hakkame toitusid valmistama vastavalt sellele, millisel koostisosal kuupäev esimesena kukub,“ selgitab Ellin.

Poes käib perekond kord nädalas koos Google Keep abil tehtud poenimekirjaga, kuhu on nii emal kui ka isal oma telefonidest ligipääs. Selline süsteem võimaldab nädala jooksul otsa saanud asju jooksvalt nimekirja lisada ning poodi minnes saavad ema ja isa erisuundades minna ning toidukraami korvi pannes asju nimekirjast maha tõmmata.

„Oleme proovinud ka planeerimata olukorda, aga see ei toimi, siis tekib kaos,“ muigab Algis.

Tervislikud võileivad kuuluvad ka kindlasti päeva päästvate vahepalade nimekirja.

Aktiivsete plikatirtsudega pere lemmiktoitudeks on makaronid, suvikõrvitsapaadid hakkliha ja merevaiguga, tortillad, sibula kodujuustu pirukas, plaadipitsa ja isetehtud müsli. Peres on ka kindel toidureegel – toit ei tohi mitte mingil juhul olla ühekülgne ning iga toidukorra juures peavad olema juurviljad või salat. „Kui palju ettevalmistusi ei viitsi teha, siis meil on laual sofiad koos erinevate koostisosadega, mida igaüks saab ise soojendada ja meelepärasega täita,“ lisab Ellin. Sofia nime andis tortilladele perega mitu aastat koos elanud 99-aastane vanaisa, kes enda jaoks uudse toidu nime valesti kuulis.

„Kuigi headest vahepala ideedest on meil tihti puudu, siis tervislikud võileivad kuuluvad ka kindlasti päeva päästvate vahepalade nimekirja,“ lisab ema. Maitsvaks võileivaks soovitab ta mõelda juustust ja vorstist kaugemale ning lastele näiteks karulaugupestot ja tuunikala-muna määret tutvustada.

Nädala eelarvel aitavad vanemate sõnul kõige paremini silma peal hoida sooduspakkumised ning lisaks lihale soovitavad nad riivida, tükeldada ja külmutada ka köögivilju. Ka komme varutakse koju sooduspakkumiste ajal ning vanemate salapeidukast tulevad need välja siis, kui ikka tõsine magusaisu kimbutama tuleb. Magusast on Sarapsonide peres aukohal ka isetehtud jäätis ja erinevad koogid.

„Üks asi on toit laual, teine asi on selle üheskoos nautimine. Siia majja kolides soetasime ümmarguse laua ja olgu see ringienergia või miski muu, aga tõesti on tore kõik koos istuda ja päevasündmuseid arutada,“ kiidab isa Algis. Suurperes kogunetakse ühiselt laua taha nii hommiku- kui ka õhtusöögiks, mil isegi teler vaikib.

Traditsioonide hulka kuulub ka pühapäevane pannkoogihommik ja laupäeva õhtune multifilm pisut patusema snäkivalikuga, kust lisaks nuikapsale ja porgandile leiab ka krõpse ja popkorni.

Kui uurime toidujäätmete kohta, raputavad mõlemad vanemad päid. „See on meile võõras teema, sest esiteks on meie iga toidukord viimseni planeeritud, teiseks teavad lapsed, et tõsta tuleb nii palju kui jaksatakse ära süüa. Õhtusöögist jäänud toidu kasutame aga alati loovalt järgmisel päeval ära. Näiteks saab eelmise päeva ahjukana tükke kasutada kanavoki tegemiseks, vanast saiast valmib imehea saiavorm ning praekartuleid sobib ka supi sisse panna,“ õpetab pereisa.

Kord kuus poodi ja palju isetegemist

Järvamaa põldude rüpes on teeäärsele vanale talumajale elu sisse puhunud ning aia värviliste liutorude ja mänguasjadega rõõmsaks vorminud perekond Toomemägi.

Ema Marje ja isa Egerti hoolsa taktikepi juhtimisel toimetab siin üheksaliikmeline pere koos sinisilmne koerakutsikas Everestiga.

Sagimist täis majapidamises tunnistavad vanemad, et koroona-ajal on pisut puudust tuntud nii internetist kui ka toidust. „Interneti mahtu suurendasime kohe, et kõik lapsed saaksid korralikult Zoomi tundides osaleda. Ka toidukogused on suuremaks läinud, sest lapsed on ju terve päeva kodus ning pidevalt näljased,“ muigab pereema.

Toidukulutused siin peres euro täpsusega planeeritud ei ole, pigem käiakse iga kuu alguses suuremas poes või hulgilaos ning ostetakse terve kuu varu liha, kuivained ja muud vajalikku. Ostud säilitatakse kahepoolses külmikus või eraldi sügavkülmas. Igapäevaselt ostab pere värsket piima, leiba ja saia. „Kindlast eelarvest kinni pidamine on nii keeruline,“ arvab pereisa.

„Koroona-ajal oleme saanud ka koolitoidupakke, kuid seal on peamiselt kaerahelbeid, muna ja piim, mis leidlikkusele ruumi väga ei jäta. Vaheldust toob 1 õun, mis pakki pannakse,“ lisab Egert. Külas olemise päeval on aga toidupakk esmakordselt tõsiselt uhke olnud – ema loetleb ette küllusliku sisu alustades pasteedist ja vorstist, lõpetades kohukeste, kohupiimatoru ja jogurtiga.

Kuidas siis üheksaliikmelises peres söömine käib? Vanemad tunnistavad, et kui veel korteris elati, siis tuli süüa vahetustega, kuid majja kolides see mure lahenes. Nüüd mahub terve pere suure laua taha ühiselt istuma. Toidu valmimisse panustavad lapsed kartulite koorimise, köögiviljade tükeldamise ja puude toomisega, kuid annavad siis teatepulga edasi köögivalitsejast isale, kelle käe all toit valmib.

„Teen seda, mida pere soovib. Kuid laste erisoovidega me ei arvesta – kõik peavad sööma seda, mis laual on,“ teatab isa, kui uurime, millised toidud meisterkokale meeldivad. Kiire ja maitsev on peakoka sõnul kindlasti makaronidest valmiv roog, olgu see siis suitsuvorsti, singi või viineritega.

Üheksaliikmelise pere toitmiseks kulub kaks pakki makarone. „Kui hästi läheb, saab sellest kaks päeva söönuks, samas oleneb, kui näljased lapsed parasjagu on,“ itsitab pereisa. Lastele meeldivad ka võileivad, kuid need kuuluvad pigem toidukordade juurde, sest ema sõnul oleksid võileivad eraldi toidukorrana liialt kallis, lisaks rikuks need hilisema söögiisu.

Üheksaliikmelise pere toitmiseks kulub kaks pakki makarone.

Pere suurim kuluartikkel on piim, mida ostetakse 6 liitrit korraga ning sellest jagub tagasihoidliku tarbimise juures kaheks päevaks.

„Suurima kokkuhoiu annab ikka isetegemine,“ teatab ema. Nii on perel alati varutud moose, hapu- ja mulgikapsaid ning kurke. Purki pannakse ka seljanka ning borši põhjad, millele tuleb hiljem vaid vesi ja kartul lisada. Seened ja marjad tuuakse suvisel ajal samuti metsast koju ning talletatakse põhjatus sügavkülmas.

„Teine kokkuhoiunipp on minna poodi õhtuti, kui pakutakse soodsama hinnaga toitu. Mida kohe ei tarbi, selle paneme jäässe. Kuigi pood seda enam müüa ei saa, ei juhtu tegelikult selliste toitudega midagi,“ õpetab Marje.

Ka Toomemägide perele on toiduraiskamine võõras teema. Mitu näljast suud suudavad poest toodud kraami kenasti ära süüa ja kui midagi peakski alles jääma, siis prügimäele jõudmise asemel saavad kõhu täis hoopis Marje ema loomad. Järelejäänud saiast on ema valmistanud ka võileivatorti.

Terve maikuu üle Eesti vältav Kodusaia kampaania aitab koguda annetusi suurperedele, kes peavad seisma silmitsi koroonakriisist tingitud väljakutsetega nagu näiteks suureneud kulud toidule. Kodusaia toodete ostmisega saavad kõik eestimaalased kampaanias kaasa lüüa – iga ostetud Kodusaia müügist annetab Fazer ühe sendi Eesti Lasterikaste Perede Liidule.