Saksamaalt pärit köögitehnikatootja NEFF Eesti brand ambassador’id, tippkokad Priit Toomits ja Andrus Laaniste, on No Diet Day maitserikkaks mööda saatmiseks pannud kokku kolmekäigulise menüü nimega „Prantsuse võõrleegionäri suaree Marokos”. Menüü teeb korraga kummarduse nii Prantsusmaa, Maroko kui ka Eesti köögikunsti suunas.

Peab tunnistama väikest pattu: tippkokad sattusid oma väljamõeldud menüüst ise nii suurde vaimustusse ja hoogu, et valmistasid oma roogasid läbi proovides toitu nii 30 korda rohkem, kui vaja oli. Nii pakkisidki kokad oma toidud pisikestesse pakkidesse, pakid kastidesse ja saatsid need laiali kohalikele suunamudijatele ja toiduajakirjanikele, kes saaksid menüüd ka ise proovida. „Ready to eat” toitude tippklassi versioon.

Nii ei pidanud ka selle artikli jaoks menüüd täiesti nullist valmistama hakkama, vaja oli vaid natukene soojendada, pisut praadida ja siis lihtsalt serveerida. See aga ei tähenda, et menüüsse kirja pandud toite ei saaks kodus ise järele teha: tuleb vaid pisut rohkem aega varuda, pisut pikemalt kokata, pisut enam vaeva näha. Tulemus on aga seda kõike väärt!

Hea köögitehnika teeb suurema osa tööst

Kuna ikka veel ei ole võimalik ise mõnda restorani minna, siis tuleb restoran endale koju kutsuda. Täpsemalt siis võtta ette videoõpetus, retseptid ja hakata ise restorani väärilist õhtusööki kokku panema. Lihtne see ei ole, kuid ka midagi kontimurdvat pole ees ootamas – väikesed näpunäited kuluvad alati marjaks ära. Niisiis ... kööki!

Tippkokkade Laaniste ja Toomitsa ettevalmistatud toidukastist tuleb välja terve hulk erinevaid vaakumisse tõmmatud kotte, millest vaatab vastu kogu õhtusöögi toidukraam. Laotasime kõik need pakid Kalamajas asuva Wesse mööblistuudio näidiskööki lauali, selleks, et oleks parem ülevaade, mis toite valmistama ikkagi hakkame. Nüüd pole aga muud, kui võtta kapist üks pann, üks pott, nuga koos lõikelauaga, terve rida maitselusikaid ja keerata NEFFi ahjule kuumus sisse. Alutuseks on vaja selles soojendada sealiha ja aedviljad, hiljem aga küpsetada fondant. Aga kõigest järgemööda.

Klassikaline Prantsuse sibulasupp on üks nendest roogadest, mida kas armastatakse või vihatakse. Kuid keegi ei saa vastu õigesti küpsetatud, korralikus puljongis veiniga hautatud ja Gruyère’i juustuga serveeritud sibulasupile. Pakist supp potti, pisut vett sekka, lonks veini ja keema. 5 minutit ja serveerime: sibulasupile tuleks anda kausi põhja niristatud sinepiga „särtsu”, krõmpsu annavad grissini’d ja lillelisust värskelt hakitud petersell. Ning valmis õhtusöögi eelroog ongi. Bon appétit!

Reaalses maailmas võtab üle öö küpsetatud seakülje valmistamine aega ... üle öö ehk siis 12 tundi ja enam. Hea ahjuga ei ole aga absoluutselt mingi probleem sättida ahjule kuumuseks 130 kraadi, pakkida seakülg sisse kui sünnipäevakink ja „unustada” toit ahju valmima. Tippkokkade pakutud seakülg aga valmib koos krõbeda kamara ja muude lisanditega tühise veerandtunniga. Mida aga on siinkohal väga vaja, on hästi reguleeritav, täpne ja kiiresti koka käsklustele reageeriv induktsioonpliit – enne ahju panemist on vaja seaküljed pannil pruunistada, seda tuleb aga teha delikaatselt ja tundega. Nii jääb liha mahlane ja kauni välimusega. Kui liha ahjus, siis pole serveerimiseni enam palju jäänud: potis keema aetud puljongis blanšeerida köögiviljad, pannil kuumutada kuskuss ja õhtusöögi pearoog võib alustada teed lauda.

Üldiselt ongi suurimaks takistuseks kodus suurepäraste roogade valmistamisel enamasti keskpärane köögitehnika, mis vajab tihti pigem selgeltnägija võimeid kui lihtsat oskust õigesti kuumust juurde või maha keerata. Eriti oluline on see magustoitude puhul, kus on väga oluline täpne ja kindel temperatuur. NEFFi ahjus saab magustoiduks mõeldud šokolaadi-tonkaoa-fondant valmis isegi kiiremini, kui tippkokad on seda retseptis planeerinud: soovitame 180 kraadi juures esimene fondant võtta välja 10 minuti juures ja kontrollida selle küpsust. Alati on võimalik panna kook minutiks tagasi!

Nagu mainitud, siis tippkokkade ettevalmistatud õhtusöögi lauda serveerimine võtab kolme roa puhul aega mitte rohkem kui tund. Ning mitmekesi köögis toimetades lendab see aeg kiiresti, eriti kui välja on valatud ka mõni hea vein. Söömine on sotsiaalne tegevus, tehke seda võimalikult vähe ihuüksinda.

Kokkamine on imelihtne, tegelikult ka ...

Koduse restorani avamiseks on paslik hakata ettevalmistusi tegema juba eelmisel päeval: seakülje saab panna marinaadi eelmise päeva „Terevisiooni” korduse ajal ja ahju valmima koos õhtuse „Aktuaalse kaamera” lõputiitritega, fondant’i-taigna saab samuti segada kokku eelmisel õhtul. Miks mitte keeta sama soojaga päev varem valmis hapudest kirssidest moos. Kui need aeganõudvamad tegevused on tehtud, on õhtusöögi enda kokkupanek mõnus lõõgastus.

Kokkamise võlu seisneb aga ka selles, et tegelikult ei ole õigeid ja valesid otsuseid või valikuid. Alati saab retsepte mugandada, muuta, täiendada. Köögis mängimine ongi kogu tänapäevase gastronoomia aluseks. Miks peetakse Prantsuse kööki maailma kõige olulisemaks? Seda sellepärast, et prantslased on aegade jooksul söönud läbi kõik selle, mida üldse on võimalik süüa ja mis ei tapa. Ning selle pika toiduotsingu tulemusel on pandud kokku need toiduained ja maitsed, mis igal juhul sobivad. Nagu šokolaadi-fondant ja kirsimoos, sibulasupp ja Gruyère’i juust ja nii edasi. Seda, et sealiha saab pikalt hautades suurepäraseks, teadsid aga ka juba vanad eestlased.

Niisiis ... head kokkamist, katsetamist ja nautimist!