Restoranimaailm avamise ootel: mis jääb nii nagu enne ja mis külastaja jaoks igal juhul muutub?

Viimane aasta on põhjalikult muutnud paljusid valdkondi ning üks nähtavamaid neist on toitlustus — restoranid, kohvikud, sööklad, pubid, burgeriputkad ning kõik muud asutused, kus klientide kõhtu täidetakse. Nüüd, kui Eestit osaliselt avama hakatakse ning kõik varsti pandeemiaeelsel viisil justkui edasi minna võiks, siis tegelikult selgub, et päris samamoodi, „nagu vanasti“ ei saagi enam jätkuda.

3. maist alates avatakse restoranid taas kohapeal einestajatele — esialgu küll ainult väliterrassidel, aga õnneks on kevad käes ning kevadel on terrassid ka pandeemiata tihti populaarsemad, kui restoranis sees istumine. Ometi ei ole see äri enam täpselt samasugune nagu vanasti, kirjutab Ektaco blogi.

Eesti ei ole loomulikult mingi ülejäänud maailmast eraldiseisev üksus ning alati tasub silmad lahti hoida jälgimaks seda, mis mujal maailmas toimub. Nii mõnedki riigid on piirangute leevendamisega juba varem alustanud ning saame muutunud maailma kõrvalt näha. Uudised Suurbritanniast kõnelevad sellest, et teenindussektoris ei ole enam piisavalt töötajaid. Isegi meie koduses Eestis on tänavatel toidukullereid tihti rohkem, kui tavalisi inimesi.

Klientide harjumused on muutunud

Toidu restoranist koju tellimine oli trendikas juba enne pandeemia algust ning nüüdseks on kulleriga restoranitoidu koju tellimine saanud tavaliseks ka neile, kes varasemalt „päris“ restoranis käia armastasid.

Selge on see, et fine dining restoranist koju tellitud toidust ei saa samasugust elamust nagu kohapeal, kus saab lisaks nautida head teenindust ning atmosfääri. Kindlasti aga eelistatakse ka edaspidi kiireks lõunaks kohvikusse kohapeale minemise asemel toit koju või kontorisse tellida, sest see on lihtsalt sisseharjunud, mugav ning kiire.

Ka toitlustusasutustes kohapeal on teenindus paljuski muutunud, sest klient on nüüdseks harjunud kiiruse ning kontaktivabadusega. Kuigi hügieen on toitlustusasutustes alati väga olulisel kohal olnud ning ükski kokk ega teenindaja ei saa ilma põhjalikku toiduhügieenikoolitust läbimata isegi tööle asuda, siis varasemalt oli see faktor elementaarne taustategevus. Täna ja kindlasti veel tükk aega on toitlustusasutuste teenindus- ning turundustegevustel suur fookus just kliendi rahustamisele keskendunud ning rõhutatakse hügieeniga seotut — kontaktivabadust, avarust, eraldatust, head ventilatsiooni ning kõike muud sarnast.

Kindlasti saab populaarsemaks õues einestamine ka pisut jahedamatel perioodidel ning leitakse lahendused, mis võimaldavad õuealasid suuremal osal aastast kasutada.

Suure tõenäosusega jäädakse ka edaspidi kasutama toidu ettetellimise võimalust, et lõunapausil teenindaja ja toidu ootamisele kuluvat aega vähendada.

Teenindajate põud

Pandeemiaeelselt lugesime pidevalt uudiseid sellest, kuidas häid teenindajaid tikutulega taga pidi otsima. Terve viimase aasta oleme vastupidi lugenud uudiseid sellest, kuidas teenindajatel tööd ei jätku. Paljud restoranid on oma uksed kas ajutiselt või lõplikult sulgenud. Paljud teenindajad on koondatud või saadetud pikale palgata puhkusele.

Restoranide taasavamisega seoses jõuame nüüd paradoksaalselt tagasi olukorda, kus pädevaid teenindajaid jälle ei jätku. Paljud seni teenindusvaldkonnas töötanud inimesed on leidnud rakendust mõnes muus valdkonnas ning paljud neist ei plaanigi tagasi teenindajaks minna. Eelkõige on teenindusvaldkonnast lahkunud just keskastmejuhid — vanemteenindajad, vahetusevanemad, teenindusjuhid… See tähendab ühtlasi ka seda, et uute teenindajate koolitamiseks vajalikke inimesi on vähe.

Restoranide teenindajate järgi on kõige suurem vajadus just suvisel turismihooajal ning teenindusvaldkonda heade töötajate leidmine on juba aastaid väga keeruline olnud. Selle aasta turismihooaeg pole kindlasti pandeemia-eelsega võrreldavas mahus, kuid kuna paljud teenindajad on mujal rakenduse leidnud, siis nende leidmine tõotab tulla väga keeruline. Ka Inglismaa näitel on teenindajatest hetkel suur puudus ning Dubais on päris paljud varem teenindaja poolt teostatud töölõigud tehnoloogia abil kiiremaks muudetud.

Restoranidest-kohvikutest on eelisseisus kindlasti tööandjad, kes on oma töötajatega ka rasketel aegadel suhted soojana hoidnud ning neid igatepidi toetanud. Samuti on heas seisus need ettevõtted, kes on pandeemia ajal oma protsessid ning taasavamise strateegia korralikult läbi mõelnud — olgu selleks siis väljas istumise võimaluste parandamine või tehnoloogiliste võimaluste lisamine teenindaja töö lihtsustamiseks ning tööaja paremaks planeerimiseks.

Uued tehnoloogilised lahendused

Nii klientide muutunud ootused kui ka teenindajate puudus toovad endaga kaasa selle, et toitlustusasutused peavad oma töö ümber korraldama. Tihti saab aidata tehnoloogia ning tegevuste digitaliseerimine.

Mõned muudatused, mida kindlasti juba lähitulevikus sagedamini kohtame on järgmised:

1) Pabermenüüd, mis käest kätte käivad, asenduvad laudadel olevate QR- koodidega, millega menüüle ligi pääseb.

Sellisel lahendusel on mitu eelist:

Menüüd ei käi enam käest kätte ning sellega vähendatakse kontakte. Samuti hoiab see kokku seni menüüde puhastamisele kulunud aega või uuesti trükkimise kulusid.

Lisaks enesestmõistetavale hügieenifaktorile hoiab selline lahendus kokku ka kliendi aega. Klient ei pea menüü toomist ootama, vaid saab tellimuse kohe esitada ning sama lahenduse kaudu soovi korral ka kohe maksta.

Teenindaja suudab korraga rohkem laudu teenindada ning rohkem sisulist abi pakkuda.

Restoranil on lahendusest võita enamgi — ühes kohas menüü haldamine ning seal vajadusel kiirete muudatuste tegemine on kiirem ning soodsam, kui pabermenüüde muutmine. Lisaks saab veebipõhise lahenduse puhul lisada sinna rohkem infot, pilte ning kasvõi linke oma sotsiaalmeedia kontodele, et iga Instagrami vääriline toit kohe ka kliendi poolt üles laetaks, omakorda toimib ka suust-suhu reklaamina.

2) Veebipõhised tellimussüsteemid, kuis klient toidu ette tellib ja tuleb sellele ise järgi või kasutab kullerteenust.

Viimase aastaga on veebist tellimise harjumus tugevalt klientidesse juurdunud. Tõenäoliselt kasutatakse seda võimalust ka edaspidi tunduvalt rohkem, kui pandeemiaeelsel ajal. Kullerfirmade teenuste kasutamine on restoranidele kulukas ning seega on paljud restoranid läinud seda teed, et loovad enda isikliku veebipoe, kust klient saab tellimuse esitada, maksta ning siis ise toidule järgi tulla.

Paljud restoranid suutsid ka kõige sügavamas kriisis oma teenindajatele tööd pakkuda nii, et müüsid toite kaasa otse oma kodulehelt ning kasutasid kulleri asemel oma teenindajaid.
Oma isikliku, kassasüsteemiga ühendatud veebipoe suur eelis on ka see, et sel juhul ei pea menüüd mitmesse programmi sisestama. Sellega kaasneb jällegi aja kokkuhoid.
Rohkem elu kolib õue, sest seal on viiruse levimise oht väiksem.

3) Väga paljud restoranid plaanivad sel suvel terrassidele rohkem rõhku panna nii, et seal ka Eesti heitliku kliima puhul mugav istuda oleks. Omal kohal on tuulevarjud, päikese ning vihma eest kaitsevad sirmid ja erinevad soojenduslahendused.

Ka õue on võimalik paigutada iseteeninduskassad, et klient saaks oma tellimuse kiiremini esitada. Samuti on iseteeninduskassas kohe võimalik ka maksta. Sealt edasi saab toidud-joogid lauda tuua kas teenindaja või lihtsamate toidukohtade puhul on võimalik üles ehitada ka selline süsteem, kus klient ise toidu letilt ära toob.

Eestis ei ole kaardiga maksmine muidugi enam ammu mingi uudis, aga tõenäoliselt muutuvad kaardimaksed veel levinumaks kui need seni on olnud. Hädavajalik tehnikavidin restoranidel saab olema kaasaskantav kaardimakseterminal, mille levi ka terrassile ulatub, et kliendi elu võimalikult lihtsaks teha.