Kas Eestis kasvatatud viinamarjad ja nendest tehtud vein suudavad antioksüdantide sisalduselt lõunamaistega konkureerida?

Viinamarjakasvatus liigub aina enam põhja poole. Seda tingivad nii seda kultuuri ründavad kahjurid kui ka levivad taimehaigused, samuti aitab kaasa globaalne kliimamuutus. Nii on ka Eestis viinamarjakasvatus muutunud aina populaarsemaks. Kas aga siin kasvanud viinamarjad on oma tervislikkuse poolest samaväärsed klassikaliste viinamarjapiirkondade saagiga?

Eesti Maaülikooli teadlased on uurinud meie viinamarjade polüfenoolset koostist. 2012.a avaldatud uurimusest (“Eesti viinamarjadest valmistatud veinide polüfenoolse koostise eripärad”) selgus, et Eestis kasvanud viinamarjadest valmistatud veinid sisaldavad kõiki tähtsamaid traditsioonilistes punastes veinides leiduvaid polüfenoolseid ühendeid. Katseveinide analüüsitulemused näitavad, et ka Eestis on võimalik valmistada veine, mis on organismile kasulike ainete ehk antioksüdantsete polüfenoolide sisalduse poolest sarnased Prantsusmaal, Hispaanias, Tšiilis, Argentiinas ja Rumeenias tuntud sortidest tehtud veinidega, kirjutab Maris Kivistik Uue-Saaluse Veinitalust Eesti Veinitee lehel.

Ka hübriidviinamarjadest valmistatud veinid sisaldavad kõiki tähtsamaid traditsioonilistes veinides leiduvaid tervistavate omadustega polüfenoolseid ühendeid ning nende ühendite sisaldus kohalikes veinides on võrreldav maailmas levinud punaste veinidega.

Kuigi erinevused pole suured, võib ka Eesti karmis kliimas kasvanud viinapuude saagist valmistatud veine pidada heaks bioaktiivsete ühendite allikaks. Esialgsete tulemuste kohaselt paistsid Eesti viinamarjaveinid silma võrdlemisi suure katehiinide ja protsüanidiinide sisalduse poolest. Edasist uurimist vajavad aga erinevad kääritamistehnoloogiad ning teiste kasvatatavate sortide koostis, kuna kohalikest viinamarjadest veini valmistamise kogemused on veel vähesed.

Tuntumaks punases veinis sisalduvaks antioksüdandiks on resveratrool

Antioksüdandid moodustuvad taimedes vastusena ebasoodsatele keskkonnatingimustele. Seega võib arvata, et Eesti kliimas kasvanud viinamarjades on tervistavaid ühendeid rohkem. Nii resveratrooli kui teisi antioksüdante leidub nii viinamarjades kui ka teistes tumedates marjades- mustikates, jõhvikates, pohlades jne. Punase veini valmistamisel meskitakse viinamarju koos kestadega, et saavutada veini punane värvus, maitse ja aroom. Nii jõuavad viinamarjade kestades olevad värvained (sh resveratrool) pressitud mahla sisse, millest kääritatakse vein.

Võib ju arvata, et päikeseküllastel laiuskraadidel, kus asuvad meie planeedi peamised viinamarjakasvatuse piirkonnad, on resveratrooli sisaldus suurem kui meil Eestis. Tegelikult on oluline päikese langemisnurk marjadele. Kui lõunapoolsetes piirkondades on päike päeva jooksul pikalt seniidis, siis meil saavad päikesekiired suvel terve pika päeva “paitada” marju erinevate nurkade alt, mis ergutab ka antioksüdantide moodustamist marjas.

Viinamarjalehed kui tuleviku toit

Eesti Maaülikooli teadlaste eelmisel aastal avaldatud uurimuse (Polyphenols and Resveratrol from Discarded Leaf Biomass of Grapevine (Vitis sp.) Effect of Cultivar and Viticultural Practices in Estonia) tulemustest selgub, et Eestis kasvanud viinamarjade lehtedes leidub arvestataval määral polüfenoole ja resveratrooli, mis võimaldab seda viinamarjakasvatuse kõrvalprodukti kasutada väärtuslike toitainete allikana. Miks mitte ka teesegudes, kosmeetikas või loomasöödana. Kindel on see, et viinamarjalehti ei tasu niisama ära visata ja võib arvata, et see on nii mõnegi viinamarjakasvataja uus äriidee! Seega kes veini ei joo, saab kasulikke antioksüdante ammutada näiteks viinamarjalehe pestost või teest. Või seada sammud apteegi poole, kus resveratrool on toidulisandina saadaval.

Klaas head punast veini katab päevase resveratrooli vajaduse

Naturaalsete toiduainete eelistajad saavad oma resveratrooli koguse kätte, tarbides mõõdukalt eestimaist punast veini. Terve inimese südamele kasulik päevane kogus on 3-5 mg resveratrooli — selline kogus leidub klaasis heas punases veinis. Punasel veinil on ainult siis tervist turgutav toime, kui teda tarvitatakse mõõdukalt.

Kohalikust viinamarjast toodetud veini kogus Eestis ei ole suur — 2020. a saagist võib oodata üheksalt Eesti Veinitee talult kokku ligi 5000 pudelit viinamarjaveine. Mulluseid veine alles laagerdatakse ja müügile jõuavad need nii tänavu kui ka järgmisel aastal. Kindel on see, et kohalik viinamarjavein on leidnud oma koha veinigurmaanide ja- kollektsionääride riiulitel.

Hetkel leiate Eestis kasvatatud viinamarjast valmistatud veine Järiste Veinitalust, Veinimäe talust, Tori Siidritalust, Murimäe Veinikeldrist ja Veinivillast. Tulemas on uued põnevad viinamarjaveinid Saaremaa Veinitehaselt, Muhu Veinitalust, Alatskivi Mõisamaitsetelt ja Uue-Saaluse Veinitalust.