Kordame üle: mis on mahesaadused, kuidas neid märgistatakse ja kes võib oma tooteid mahedaks nimetada?

Mahesaadused on kasvatatud mahepõllumajandusele ülemineku aja läbinud maal või pärinevad mahetootmisele üleminekuaja läbinud loomadelt. Üleminekuaeg võib sõltuvalt saadusest kesta kaks aastat, aga näiteks mitmeaastaste marjade, puuviljade ja viinapuuaedade puhul ka kuni kolm aastat, selgitab Põllumajandus- ja Toiduamet.

Töödeldud tooteid võib mahedana märgistada ja turustada juhul, kui selle toidu koostisosadest on vähemalt 95% pärit mahepõllumajandusest. Ülejäänud viie protsendi ulatuses võib kasutada ainult neid tava põllumajandusest pärit koostisosi, mis on kirjas Euroopa Komisjoni määruse 889/2008 lisas IX. . Lisaks on mahetoodete valmistamisel/töötlemisel lubatud kasutada ainult neid lisa- ja abiaineid, mis on loetletud määruse (EÜ) nr 889/2008 VIII lisas. Kui need nõuded ei ole täidetud, siis ei ole tegemist mahetoodetega, kuid ettevõtja võib tooteid turustada tavapäraste toodetena.

Erinevalt tavapõllumajandusest pärit toodetest ei kasutata mahetoodete kasvatamisel ja käitlemisel sünteetilisi mineraalväetisi ega taimekaitsevahendeid. Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse orgaaniliste väetistega nagu sõnnik, kompost, haljasväetised ning liblikõieliste kultuuridega. Sellega tagatakse mahetoodete tootmisel jätkusuutlik põllumajandus.

Mahetoodete märgistamine

Mahetoote märgistusel ja reklaamil võib kasutada mõisteid “mahe” ja “öko” või nende tuletisi, näiteks “mahepõllumajanduslik” või “ökoloogiline”.

Pakendatud mahetoidu tunneb ära selle pakendil oleva Euroopa Liidu mahelogo järgi. Euroopa Liidu mahelogo on kohustuslik kanda Euroopa Liidus toodetud või valmistatud mahetoodete pakenditele. Lisaks peab pakendile olema märgitud päritolutähis ja selle järelevalveasutuse kood, kes teeb järelevalvet toote valmistanud või tootnud ettevõtte üle. Olenevalt tooraine päritolust märgitakse pakendile kas „“ELi põllumajandus”, “ELi-väline põllumajandus või “ELi-sisene/-väline põllumajandus”. Kui mahetoode on toodetud või valmistatud Eestis toodetud toorainetest, siis võib pakendile „ELi põllumajandus” asemel märkida „Eesti Põllumajandus”.

Lisaks võib kasutada ka Eesti ökomärki, kuid see ei ole kohustuslik.

Euroopa Liidu mahetoote logo

Mahepõllumajanduse logo tohib kasutada ainult mahetoodetel ja selle võivad märgistusele lisada ainult tunnustatud ettevõtted.

Müügipakendisse pakendamata mahetoodete märgistamisele kaupluses kehtivad teistsugused nõuded. Teavet tarbijale antakse vahetult toidu juures või toidu müügikohas kergesti nähtaval kohal. Mahetoodete juurde tuleb lisaks muule toidu kohta esitatavale teabele, lisada selle järelevalveasutuse kood, kes teeb järelevalvet selle toote tootja või valmistaja üle. Euroopa Liidu mahelogo ja ökomärgise lisamine pakendamata mahetoote juurde ei ole kohustuslik. Sellegipoolest on see heaks tavaks, sest sellisel moel on mahetooted tarbijatele kergemini leitavad.

Mahetootjate kontroll

Põllumajanduse- ja Toiduamet (PTA) kontrollib kõiki kontrollsüsteemi kuuluvaid ehk mahetunnustatud ettevõtteid vähemalt kord aastas. Harvem kontrollitakse vaid madala riskiga mahetunnustatud ettevõtteid, kelleks on pakendatud mahetooteid üksnes turustavad ettevõtted.

Pakendatud mahetooteid otse lõpptarbijale müüvaid kaupluseid ja neis müüdavate pakendatud mahetooteid kontrollib amet vastavalt võimalikule riskile.

Kui selgub, et mahekaubana müüdavad tooted ei olegi tegelikult mahedad, algatatakse nende tootja suhtes menetlus. Halvemal juhul võib ettevõte kaotada maheettevõtte staatuse.

Mahetoodete ja nende märgistamise kohta leiate rohkem infot PTA kodulehelt pta.agri.ee.