Sarnaselt tänase mahepõllundusega levis 1980-ndate lõpus üle Eestimaa bio­dünaamilise põllumajanduse vaimustus, millest minugi vanemad elevusse sattusid. Kahjuks ei piirdunud see kevaditi vaid mürgivabade kartulite-porgandite mahapanekuga. Nagu esimesed vesiheinad, nõgesed, naadid pea välja pistsid, nii need ka lisandina praetaldrikule maandusid. “Milline pähkline maitse!” õhkasid täiskasvanud mu ümber umbrohusalatit krõmpsutades kui arust ära hipsterid tänases Kalamajas ning pidin kuulma korraldusi: “Enne lauast ei tõuse, kui oled vesiheina korra proovinud!"

Edasi lugemiseks: