Kes ja kuidas vastutab selle eest, et Eesti poelettidel müügil olevad toidutooted on puhtad, ohutud ja korrektselt märgistatud?

Alles hiljuti korjati müügilt järjekordne partii oliiviõlisid, mis ei vastanud nõuetele. Kolmel proovil neljast tuvastati madalama kategooria oliiviõli. Ühel juhul selgus, et tegemist oli neitsioliiviõliga ehk lambiõliga, mida pole jaemüügietapis lubatud müüa. Aga kuidas praaktoodetele üldse jaole jõuti? Ja mis nüüd nende toodete ja maaletoojatega edasi saab? Kuidas me saame kindlad olla selles, et purgis või pudelis on just täpselt see, mis pakendil kirjas?

Maailmas laiemalt on võltsitud toit oluliseks teemaks. Peame pidevalt jälgima, et meieni ei jõuaks toit, millel on vale koostis või seda on töödeldud pettuse eesmärgil. Iga juhtumit tuleb vaadelda eraldi, sest pettusega võib olla seotud mitu riiki. Põllumajandus- ja Toiduamet teeb järelevalvet riskihindamise ja korrakaitseseadusest tuleneva ohuprognoosi alusel. Samuti võetakse järelevalve planeerimisel ja teostamisel arvesse erinevaid vihjeid ja pöördumisi, mis ametisse laekuvad. Vihjeid esitavad enamasti tarbijad, tähelepanelikud ameti töötajad, ettevõtete konkurentidelt tuleb teateid vähem.