Toitumisterapeut Külli Holsting: külmutatud viljad on kasulikud nii tervisele kui ka keskkonnale
Värsked või külmutatud köögiviljad?
Kas neil on erinevusi? On, aga need on pigem väga väiksed. Varem on uuritud B2 ja karotenoidide sisaldust ja on leitud erinevusi värskete ja külmutatud köögiviljade vahel. Külmutatud lehtkapsa ja värske lehtkapsa võrdluses selgus, et värskes kapsas oli antioksüdante veidi vähem kui külmutatud viljas. Põhjuseks värske köögivilja pikk transpordiaeg ja säilitamine, mille käigus mõned vitamiinid, nagu C-vitamiin ja foolhape, vähenevad.
Mõnele vitamiinile mõjub aga valgus või pikem kokkupuude hapnikuga. Kindlasti märkate õunas või avokaados muutusi, kui olete need lahtilõigatuna taldrikule seisma jätnud. Sellise oksüdatsiooni käigus väheneb ka E- ja C-vitamiini ning foolhappe tase. Hea on teada, et mineraalainete sisaldus külmutades ei muutu.
Külmutamisel ei muutu köögiviljade kiudainesisaldus, mis on tähtis meie seedeorganite tervisele, toites seal asuvaid häid baktereid. Kiudained aitavad alandada kolesteroolitaset ja hoiavad tasakaalus veresuhkru taseme, mis ennetab metaboolse sündroomi, teise tüübi diabeedi ja südame-veresoonkonnahaiguste teket. Igapäevaselt peaks naine saama toidust 25 ja mees 35 grammi kiudaineid ning pole hullu, kui neid on pisut rohkemgi.
Köögiviljade õige valmistusviis tagab piisava vitamiinide koguse
Peame meeles pidama, et ka köögiviljade kuumtöötlemine, praadimine, grillimine vähendab kuumatundlike vitamiinide (C, E, foolhape, B1, B5) taset, seepärast on mõistlik köögivilju valmistada aurutades, kiirelt vokkides või kergelt pannil praadides. Karotenoidide paremaks imendumiseks võib lisada rasvainet, näiteks head taimeõli või killukese võid. Nagu teame, annab rasv ka rohkem maitset. Muidugi ei tasu unustada maitseaineid ja vürtse, mis soodustavad seedimist ning lisavad ka toidule särtsu juurde. Ainult soola ja pipraga piirdudes võib jääda maitse veidi kesiseks. Sageli kõneldakse ka salapärasest põhimaitsest umamist, mis on Jaapani päritoluga ja mis peitub puljongis, sojas (kastmes), seentes, päikesekuivatatud tomatites ja maitsepärmis, mida samuti võib köögiviljade maitsestamisel kasutada.
Külmutatud viljad – kasulikud nii tervisele kui ka keskkonnale
Külmutatud viljadele ei ole lisatud säilitus- ega värvaineid, soola ega suhkrut, mida kohtame hoidistes. Ka külmutatud viljadele tasub soola lisada alles siis, kui toit on valmis ja taldrikul, sest küpsetamise käigus „imevad“ köögiviljad soola endasse ja maitse saavutamiseks kulub soola rohkem. Kui sool puutub kokku keelega, tunneme tugevamat soola maitset, mis suus seguneb toidu maitsega. Liigne soola tarvitamine on eestimaalastele omane ja seda seostatakse kõrgvererõhuhaigustega.
Külmutatud köögiviljad on juba pestud ja tükeldatud, seega hoiad kokku aega, mis selleks oleks kulunud. Samuti on vähem prügi ja ka koristamine möödub kiiremini.
Muideks, tükeldamisel on arvestatud ka köögiviljade valmimisajaga. Köögiviljad, mis valmivad kiiremini, on suuremalt tükeldatud. Aeglasemalt valmivad on pakis aga väiksemate tükkidena. Näiteks brokoli on enamjaolt lisatud segudesse suuremate tükkidena, sest ta valmib kiiremini. Porgand aga väikeste ketastena, sest vajab küpsemiseks rohkem aega. Sel moel on kõikide viljade küpsemisaeg tasakaalus. Valmis köögiviljasegu on juba komplekteeritud, seetõttu jääb ära vaev mõelda, mida osta ja kuidas seda valmistada. Kui mõni kooslus ära tüütab, saab valida järgmise ja kasutada uusi lisandeid või valida hoopis monovalik.
Lisandiks võib külmutatud köögiviljadele juurde pakkuda nii loomset kui ka taimset valku: muna, kala, liha, juustu, aga ka seemneid, pähkleid, tofut ja täisteravilja. Värsked ürdid ja idandid kaunistavad igat toitu ning lisavad ensüüme ja vitamiine.
Oma häälega on konkursil „Aasta lemmikvili 2021” võimalik panustada 18. aprillini SIIN. Kõikide hääletajate vahel loositakse igal nädalal välja mitmeid maitsvaid auhindu ja peaauhinnana lausa 2500 eurot.