INFOGRAAFIKA: kuidas kokkuhoid tööstuses aitab aastaga kütta kümme viiekorruselist maja

Keskkonnahoidlik käitumine ja loodusressurssidest hoolimine ning sellest rääkimine ilmestab meie avalikku ruumi juba aastaid. Kodudes on jäätmete sorteerimine harjumuspärane juba enam kui kümme viimast aastat (ehkki ka siin on uuringute kohaselt jätkuvalt arenguruumi). Vähem aga on räägitud ettevõtete, suurte tööandjate panusest keskkonnahoidu.

Ent just siin on võimalik anda märgiline panus, nagu näitab ka Saku Õlletehase kogemus. Kõneka näitena – ainuüksi eelmisel, 2020. aastal hoidsime oma tehases uue tehnoloogia abil kokku soojusenergiat mahus, mis kataks kümne viiekorruselise kortermaja aastase küttevajaduse.

Roheelekter ja küttekulude kokkuhoid

Globaalne juhtiv õlletootja Carlsberg Grupp, kuhu kuulub ka Saku Õlletehas, astus teadlikult „keskkonnarongile” juba aastate eest. Juba kuuendat aastat tarbib meie tehas täies mahus taastuvatest allikatest pärit elektrit. Olgu selleks siis Põhjamaade hüdrojaamade võimsused või ka (nagu viimasel paaril aastal) avamere tuuleparkides toodetav elekter. Ehk teisisõnu – meie elektritarbimise ökoloogiline jalajälg on null.

20% väiksem energiakulu tootmises.

Teisalt tuleb arvestada, et me ei tarbi vaid elektrit – õlletegu on ka väga soojusmahukas, kuna näiteks pruulimisprotsess sisaldab ju õllekeetu, mis võtab suisa 50 protsenti kogu tootmise aastasest soojusvajadusest. Seetõttu võtsime 2019. aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaasabil ette mahuka ressursisäästu projekti – õllekeedu käigus tekkiva jääksoojuse taaskasutamise. Uus soojuse taaskasutuse süsteem käivitus sama aasta lõpus ja esimesel täisaastal ehk mullu on tulemused väga muljet avaldavad – aasta varasemaga võrreldes kasutasime 12 protsenti ning 2018. aastaga võrreldes pisut üle 20 protsendi vähem soojusenergiat. Absoluutnumbritesse pannes – hoidsime kokku soojusenergiat, millega võiks tinglikult katta aastase küttevajaduse kümnele viiekorruselisele kortermajale.

500 tonni vähem heidet

Üheks rohepöörde ja kliimapoliitika märksõnaks laiemalt on kasvuhoonegaaside heite vähendamine. Üksikisikutena on see meile tuntud ilmselt võrdlustega, kui palju kulub üheks reisiks lennuki, auto, rongi või kondimootoriga. Teadlikumad suudavad erinevate veebimootorite abil tinglikult arvestada ka oma igapäevase ökoloogilise jalajälje, ent paljuski on see taas tinglik.

Saku Õlletehase eesmärk on aastaks 2030 saavutada tehases süsinikheitmete nulltase.

Toiduainetööstuse ettevõttena on aga heite mõõtmine kordades lihtsam, kuna saame üsna täpselt arvutada ressursi, mis jookide tootmisesse läheb. Meie emafirma Carlsberg Grupp on enda kestlikkuse strateegias Together Towards ZERO sätestanud eesmärgi viia kontserni tehastes süsinikuheide nulltasemele – see on loomulikult ka Saku Õlletehase eesmärk.

Loomulikult pole heite nulliviimine võimalik üleöö, kui just päevapealt oma tegevust kinni ei pane. Ent mõtestatud tegevusega, nagu ka eelviidatud soojuse taaskasutamine õllekeedul, on selle eesmärgi saavutamine realistlik. Ehkki pikk tee on veel minna, siis senised edusammud valmistavad rõõmu juba täna – viimase viie aasta jooksul oleme kahandanud oma tootmises süsinikuheidet enam kui viiendiku (täpsemalt 22 protsenti). Absoluutarvudes teeb see aastas 500 tonni võrra vähem CO2--heidet.

Kergem pudel ja kilevaba kuuspakk

Ehkki mastaabilt muljet avaldavad, on tootmise kokkuhoiukohad ja ressursisääst tõenäoliselt kõrvaltvaatajale pisut raskesti hoomatav. Isegi eeltoodud ilmekate numbrite valguses – 20 protsenti kokkuhoidu ühest ja teisest kohast. Joogitootjana oleme ikkagi näoga tarbija poole ja Eesti inimene tunneb meid kõige rohkem sellest, mis poeriiulilt vastu vaatab. Ent ka poeriiulil leidub nii mõndagi märkimisväärset, millele keskkonnasäästu võtmes tähelepanu juhtida.

Kaks aastat tagasi uuendasime tuntavalt kõigi Saku katusbrändide, sealhulgas tuntuima ehk Saku Originaali välimust – uus ja sihvakam pudel, uuenenud etiketid. Kuid vähem oluline pole, et nüüdseks juba kaks aastat tuttav „uus” pudel on 20 grammi kergem. Pealtnäha väike asi, aga grammid protsentidesse viies annab see kuus protsenti vähem. Ehk siis kogu väärtusahela lõikes tähendab see kuus protsenti kergemat pakendit. See omakorda tähendab väiksemat keskkonnajalajälge.

76% vähem plastikut.

Värskem ja veelgi märgilisem uudis tuleb aga meie emafirmalt Carlsberg, kes töötas välja uuendusliku kuuspakkide kinnituse Snap Pack. Juba aasta on need kuuspakid, kus tavapärase plasti asemel hoiavad purke omavahel koos väikesed liimitäpikesed, ka Eestis kõikjal saadaval. Carlsbergi arvutuste kohaselt kulub liimkinnitust kasutades varasemaga võrreldes 76 protsenti vähem kilet – koguseliselt teeb see ühe aasta peale 1200 tonni ehk tinglikult 60 miljoni tavapärase poekilekoti võrra vähem. Homne on juba siin, võiks mõnevõrra utreerides öelda.

Taaskasutus ja pakendiringlus

Viimaks paar sõna ka Eesti pandipakendisüsteemist ja -ringlusest. Just äsja, veebruari alguses saime lugeda Pandipakendi kokkuvõtet 2020. aasta kohta – mullu koguti kokku ja suunati taaskasutusse 266 miljonit pandimärgiga joogipakendit. See arv kasvas eelnenud aastaga võrreldes kuus protsenti. Eesti on siinjuures maailmas üks suunanäitajaid, kuna me kogume kokku üle 90 protsendi kogumissüsteemiga liitunud joogipakenditest. Tasub siinkohal meeles pidada, et pandipakendisüsteemi võtmes on Saku uus pudel üldse kõige keskkonnasõbralikum pakend – see pole mitte üksnes varasemast kergem, vaid ta on ka korduskasutatav ja see pudel jõuab täidetuna mitmel korral Saku jooke hindava õllesõbrani.

Üle 90% pandimärgiga pakenditest suunatakse taaskasutusse.

Seega – siit-sealt pusletükikesi kokku pannes ja analüüsides võib julgelt väita, et Saku Õlletehas tänapäevase toidutööstusena ei seostu üksnes kõrgeima toiduhügieeni ning kvaliteetsete ja maitsvate jookidega. Samavõrra lahutamatu on meie fookus keskkonnahoiule ja kestlikule ressursikasutusele. Puhas elekter, väiksem energiakulu, toote- ja pakendiuuendused – tulemuseks on reaalsetelt mõõdetav väiksem ökoloogiline jalajälg.